Ühinemised ja omandamised Eestis - Äritegevus ja ettevõtlus Eestis
Eesti on tuntud oma ettevõtlussõbraliku keskkonna, lihtsa maksusüsteemi ja digitaalselt eesrindliku riigihalduse poolest.
Olenemata sellest, kas soovid siin luua idufirma, laiendada oma ettevõtet kohaliku filiaali kaudu või tegutseda vabakutselisena, pakub Eesti suurepäraseid võimalusi ja tõhusat digikeskkonda.
Siin on mõned põhjused, miks Eesti on ideaalne koht äritegevuseks:
- Ettevõtte saab asutada ühe päevaga tänu kiirele ja lihtsale registreerimisprotsessile.
- Osaühingu minimaalne osakapital on vaid 0,01 eurot.
- Peaaegu kõik aruanded ja taotlused saab mugavalt esitada elektrooniliselt.
- Eesti maksusüsteem on lihtne – jaotamata kasumile kehtib 0% tulumaks.
- Välisomandile või juhtimisele on väga vähe piiranguid ning välisettevõtjaid koheldakse võrdselt Eesti kodanikega.
- EL-i liikmesriigina pakub Eesti ligipääsu Euroopa ühtsele turule ja tegutseb EL-i õiguskeskkonnas.
Eesti on suurepärane baas sinu ettevõttele ka siis, kui sa ei plaani siin kohapeal elada. Tänu e-residentsuse programmile saad oma ettevõtet mugavalt hallata eemalt – ükskõik kust maailma otsast. Täpsemad juhised ettevõtte asutamiseks Eestis leiad siit.
Järgnev juhend vastab levinud küsimustele, mis võivad tekkida Eestis äritegevust alustades või korraldades. Loodame anda ülevaate olulisematest teemadest ja tähelepanekutest. Konkreetsemate küsimuste korral võta julgelt ühendust meie kogenud advokaatidega, kes on valmis sind abistama.
Ühinemised ja omandamised Eestis
Ülevaade erinevatest viisidest ettevõtete omandamiseks Eestis.
Eestis on ühinemiste ja omandamiste (M&A) puhul tavapärased järgmised tehinguliigid:
- Aktsiate või osade omandamine;
- Ettevõtte omandamine (majandusüksus kui varade kogum, mitte juriidiline isik);
- Ühinemine, sealhulgas:
- Liitühinemine – luuakse uus äriühing ning liituvad äriühingud loetakse lõppenuks;
- Neelamisühinemine – üks äriühing neelab teise ning omandatav loetakse lõppenuks;
- Jagunemine, sealhulgas:
- Jagunemine jaotamise teel – äriühing annab oma vara üle vastuvõtvatele äriühingutele ning lõpetab tegevuse;
- Jagunemine eraldamise teel – osa varast antakse üle ühele või mitmele vastuvõtvale äriühingule;
- EL-i piiriülene ühinemine või jagunemine;
- Ülevõtmispakkumised (vähemusosaluse väljaostmine).
Sõltuvalt tehingustruktuuri tüübist võivad asjakohased õigusaktid olla järgmised:
- Äriseadustik – ühinemiste, jagunemiste ja osatehingute tingimused;
- Väärtpaberituru seadus – reguleeritud väärtpaberiturgudel kauplemise tingimused;
- Võlaõigusseadus – müügilepingute ja ettevõtte üleminekute üldtingimused;
- Asjaõigusseadus – kinnis- ja vallasvara üleandmise tingimused;
- Konkurentsiseadus – konkurentsiameti järelevalve ja koondumise tingimused.
Eestis puuduvad ülekandemaksud. Siiski tuleb registrikannete (nt äriregister või kinnistusraamat) tegemisel või muutmisel tasuda riigilõiv, mille suurus on tavaliselt sümboolne ning määratud riigilõivuseaduses.
Teatud lepingud, nagu ühinemis- ja jagunemislepingud või kinnisvara üleandmise lepingud, vajavad notariaalset tõestamist. Notari tasu määratakse notari tasude seaduse alusel ning see sõltub tehingu väärtusest. Ühinemiste ja jagunemiste puhul arvestatakse osakapitali, vara ostmisel aga vara väärtust. Kuna ettevõtte väärtus on sageli suurem kui osakapital, võivad notari tasud olla märkimisväärsed.
Kõige olulisemad kulud ühinemiste ja omandamiste puhul on seotud taustauuringu, juriidilise abi ja auditeerimisega. Ülejäänud kulud moodustavad vaid väikese osa.
Ajaliselt kestab ühinemise ja jagunemise protsess seaduses sätestatud ooteperioodide tõttu umbes kolm kuud. Piiriüleste ühinemiste või jagunemiste korral tuleb arvestada ka teise osapoole jurisdiktsiooni nõuetega. Teiste tehingute puhul sõltub ajakulu peamiselt notari kättesaadavusest. Ajakulu on sarnane rahalisele kulule – suurim ajakulu tekib taustakontrollist ja auditist.
Teabe avaldamise kohustus sõltub tehingu struktuurist:
- Aktsiate ost: üldjuhul ei ole kohustust eelnevalt teavet avaldada. Avalike aktsiate pakkumiste ja väärtpaberituru tehingute puhul kehtivad täpsemad reeglid (nt ülevõtmispakkumise korral avaldatav teave), mis on sätestatud väärtpaberituru seaduses.
- Ettevõtte omandamine: tavaliselt ei nõua avalikku avaldamist. Küll aga peab omandaja viivitamata teavitama võlausaldajaid kohustuste ülevõtmisest ning loovutaja peab teavitama võlgnikke nõuete loovutamisest. Registreeritud vara puhul tuleb omandi muutused kanda vastavatesse registritesse.
- Ühinemised ja jagunemised: nõuavad ulatuslikumat avalikustamist. Tuleb koostada ühinemis- või jagunemisleping, milles on kirjas näiteks aktsiate jaotus, vahetussuhted, täiendavad maksed, aktsionäride õigused ja vara ning kohustuste loetelu. Lisaks tuleb esitada lepingut põhjendav õiguslik ja majanduslik seletuskiri. Aktsionäridele tuleb anda juurdepääs lepingule, seletuskirjale ja audiitori aruandele vähemalt kaks nädalat enne otsuse tegemist. Pärast otsuse tegemist ja lepingu registreerimist avaldatakse teade ametlikes teadaannetes võlausaldajatele.
Lisaks võivad teavitamiskohustused tekkida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest või konkurentsiseadusest, eriti koondumiste puhul.
Eraldi kohustus on oluline osaluse avaldamine väärtpaberituru seaduse alusel. Avaldamise künnised on 5, 10, 15, 20, 25 või 50 protsenti või 1/3 või 2/3 kõigist aktsiate esindatud häältest. Kui isiku häälte arv vastab või ületab mõnda neist künnistest (kasvavalt või kahanevalt), peab ta teavitama emitenti ja Finantsinspektsiooni oma häälte arvust. Avaldamiskohustus lasub igal aktsionäril, kuid teatud juhtudel ka teistel isikutel, näiteks nendel, kellel on õigus hääletusõigust teostada või kellel on see tagatise kaudu. Erandeid ja erisusi on mitmeid ning soovitatav on tutvuda väärtpaberituru seadusega.
Vähemusosaluse väljaost võib toimuda aktsiaseltsi (AS) puhul ja see võib põhineda kolmel erineval alusel: äriseadustikul, väärtpaberituru seadusel või ühinemisseadusel.
- Esiteks saab väljaostu teostada äriseadustiku alusel. Aktsionär, kelle aktsiad moodustavad vähemalt 9/10 aktsiakapitalist, võib taotleda üldkoosolekul otsust osta vähemusaktsionäride aktsiad välja. Enamusaktsionär peab maksma õiglase hüvitise. Ta peab esitama ka väljaostuaruande, milles selgitatakse väljaostu tingimusi ja hüvitise suuruse määramise aluseid. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on vähemalt 95/100 esindatud häältest.
- Teiseks, kui aktsiad on noteeritud väärtpaberiturul, on väljaost võimalik pärast ülevõtmispakkumist. Kui pakkuja saab enda valdusse vähemalt 9/10 hääleõiguslikest aktsiatest, võib sihtettevõte otsustada ülejäänud aktsiate väljaostu õiglase hüvitise eest, mis ei tohi olla madalam ülevõtmispakkumise hinnast. Hüvitist võib maksta rahas või turul kaubeldavate aktsiate näol. Otsus on vastu võetud, kui vähemalt 9/10 aktsiatest esindatud häältest on selle poolt. Otsus tuleb teha kolme kuu jooksul pärast ülevõtmise tähtaja möödumist.
- Lõpuks, kui ühinemises osalev äriühing omab vähemalt 9/10 ühinemisega hõlmatud äriühingu aktsiakapitalist, võib üldkoosolek enamusaktsionäri ettepanekul otsustada vähemusaktsiate väljaostu kolme kuu jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist. Otsus vajab 9/10 poolthäält.
Vaenulikud ülevõtmised Eestis sisuliselt puuduvad. EL liikmena on Eesti üle võtnud Euroopa ülevõtmisdirektiivi, mis sisaldab juhtkonna neutraalsuse põhimõtet. See kehtestab piirangud näiteks oluliste varade võõrandamisele, tagatiste andmisele või juhtkonnale ebamõistlike tasude maksmisele pakkumise ajal. Samas võib sihtettevõte otsida konkureerivaid pakkumisi ja nõukogu peab avaldama põhjendatud seisukoha pakkumise kohta, käsitledes huvide konflikte, leevendusmeetmeid ja mõju ettevõttele.
Äriseadustik keelab ettevõttel anda laenu või tagatist oma aktsiate omandamiseks. Sellised laenulepingud on tühised, kuid tehing ise kehtib. Isik, kes annab sellise tagatise, peab hüvitama ettevõttele sellega põhjustatud kahju. Seetõttu viiakse finantsvõimendusega väljaostud Eestis tavaliselt läbi spetsiaalselt selleks loodud äriühingu kaudu.
Ühinemise või jagunemise heakskiitmiseks on vaja kahe kolmandiku enamus, välja arvatud juhul, kui põhikiri näeb ette suurema häälteenamuse. Peale selle, et enamus peab olema otsuse poolt, ei ole aktsionäridel konkreetseid hindamisõigusi. Ühinemise või jagunemise otsust ei saa tühistada üksnes põhjusel, et aktsiate või osade vahetussuhe oli liiga madal. Kui vahetussuhe on määratud liiga madalaks, võib aktsionär nõuda kompensatsiooni. Piiriülese ühinemise puhul on aktsionäril, kes otsusega ei nõustu, õigus müüa või nõuda, et juriidiline isik omandaks tema aktsiad või osad rahalise hüvitise eest. Sama kehtib ka jagunemise korral. Seadus kaitseb samuti eelisaktsiate ja konverteeritavate võlakirjade omanike õigusi, tagades nende säilimise ühinemise või jagunemise korral.
Kui ettevõte (ärivaldkond) kantakse üle mis tahes õiguslikul alusel (ühinemine, jagunemine, ostuleping jne), lähevad töösuhted automaatselt üle omandavale ettevõttele vastavalt võlaõigusseadusele. Töölepingute lõpetamine üksnes ülemineku tõttu on keelatud, kui sarnane majandustegevus jätkub. Siiski on koondamine lubatud juhul, kui restruktureerimise tulemusena ei ole enam võimalik töötajale tööd pakkuda. Koondamine peab toimuma töölepingu seaduse nõuete kohaselt. Ülaltoodu ei kohaldu pankrotist tingitud ülemineku puhul.
Enne ettevõtte üleandmist peavad üleandja ja omandaja esitama teate töötajate esindajale või selle puudumisel otse töötajatele. Teade peab sisaldama infot ülemineku, sealhulgas kuupäeva, põhjuste, tagajärgede ja kavandatud meetmete kohta. Kui üleminekuga kaasnevad muudatused, mis mõjutavad töötajaid (nt töökoha või tööaja muutus), on vajalik eelnev konsulteerimine esindaja või töötajatega. Kui on vaja muuta töölepingus kokku lepitud tingimusi, ei piisa ainult konsulteerimisest — vajalik on ka töötaja kirjalik nõusolek. Kohustuse täitmata jätmine töötajate teavitamiseks ja konsulteerimiseks on karistatav rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Piiriüleste ühinemiste, jagunemiste või ümberkujundamiste puhul kohaldatakse töötajate kaasamise seadust, mis reguleerib töötajate teavitamist, konsulteerimist ja osalemist ettevõtte juhtimises.
Piiriülene ühinemine ja jagunemine on võimalik Eesti osaühingu (OÜ) või aktsiaseltsi (AS) jaoks teise ELi/EMP riigis registreeritud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab direktiivi (EL) 2019/2121 nõuetele.
Menetlus on sarnane siseriiklikule, kuid mõningate erinevustega. Kohustuslik on koostada ühinemisaruannet. Lepingus tuleb muu hulgas täpsustada aktsionäridele pakutav hüvitis, võlausaldajate kaitse põhimõtted ja juhtorganite liikmetele antavad soodustused. Tehinguaruanne peab selgitama ka tehingu mõju aktsionäridele ja töötajatele, sealhulgas töötajate töösuhete kaitseks võetud meetmeid ning töötingimuste või tegevuskoha olulisi muudatusi. Tehinguleping peab olema tõestatud Eesti notari poolt ning selle peab läbi vaatama vandeaudiitor, kes koostab ka kirjaliku aruande.
Võlausaldajal, kelle nõuded tekkisid enne piiriülese lepingu avalikustamist, on õigus saada tagatis nende nõuete katteks, mis ei ole veel avalikustamise ajaks sissenõutavad, kui tehing võib ohustada nende täitmist.
Piiriüleses ühinemises või jagunemises ei tohi osaleda äriühing, mis on likvideerimisel ja kelle vara jaotamine osanikele või aktsionäridele on alanud, või kelle suhtes on alustatud saneerimis-, pankroti- või kriminaalmenetlust.
Töötajate kaasamise seadus on samuti asjakohane õigusakt piiriüleste ümberkujundamiste, jagunemiste või ühinemiste korral, sätestades töötajate teavitamise, konsulteerimise ja juhtimises osalemise reeglid.
Lõpuks tuleb arvestada ka teise osaleva jurisdiktsiooni reegleid ja nõudeid.
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute (M&A) korral ei kohaldata üldjuhul käibemaksu. Ettevõtte või vara üleminek ühinemise või jagunemise käigus ega ka osade või aktsiate võõrandamine ei too kaasa maksustatavat käivet. Väärtpaberitehingud on samuti käibemaksust vabastatud, teatud eranditega.
Ettevõtete ühinemisel või jagunemisel osade või sissemaksete vahetamine ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. Tulumaks rakendub ainult juhul, kui ettevõte võtab püsivast tegevuskohast kasumi välja. See ei kehti juhul, kui majandustegevus Eestis jätkub pärast ettevõtte üleminekut ühinemise või jagunemise käigus teisele ettevõttele.
Tulumaksuga maksustatakse Eestis asuva kinnisvara müügist saadud kasu, kui müüjaks on mitteresident ja kui võõrandamise hetkel või kahel eelneval aastal moodustas Eesti kinnisvara enam kui 50% ettevõtte varadest ning mitteresendil oli vähemalt 10% osalus ettevõttes.
Eestis on üle võetud ELi maksudest kõrvalehoidumise vastane direktiiv (Anti-Tax Avoidance Directive), mis sätestab tingimused maksueelise saamise eesmärgil tehtud tehingutest saadud kasumi maksustamiseks. Samuti kehtestab see reeglid ja tingimused kasumi maksustamiseks juhul, kui vara viiakse välismaise püsiva tegevuskoha alla. Teatud juhtudel on võimalik maksustada välismaiste emaettevõtete kasumit, kui see tuleneb ebaautentsetest korraldustest maksueelise saavutamiseks.
Oleme kõrgelt hinnatud advokaadibüroo
Kindel partner kohtuvaidlustes!
Kohtumenetluse osakonna juhataja
Meie koostöö advokaatidega Lepmets & Nõges kestab juba aastaid ja on siiani olnud väga edukas. Meie hinnangul pakuvad nad turu kõige kvaliteetsemat ja ühtlasi ka kõige kiiremat teenust – tehes seda seejuures väga hea hinnaga. Soovitan!
Nõukogu esimees
Olen kasutanud nende juriidilist nõustamist ja abi mitmel erineval korral. Viimati üllatas vandeadvokaat Tauri Tigasson mind positiivselt oma proaktiivse lähenemise, täpse ja sihikindla nõustamisega, sundides mind isegi tõhusamalt tegutsema. See ületas minu sõnastamata ootused. Koostöö nendega on olnud tõeline nauding.
Väga kõrgel tasemel, suure silmaringiga ja usaldusväärne partner õigusabi küsimustes. Turvatunne on kõige olulisem, mida õigusabi puhul kliendina ootan, ning seda kogemust Advokaadibüroo Lepmets & Nõges alati pakub. Õigusabi peabki selline olema – aitäh, et olete alati olemas!
Hiljuti tegin koostööd Advokaadibürooga Lepmets & Nõges ja nende professionaalsus ületas kõik ootused. Nende advokaadid on väga teadmiste- ja oskusterikkad, pakkudes selgeid nõuandeid ja tuge igal sammul. Mulle avaldas muljet, kuidas nad pühendusid kliendi vajadustele, hoides mind alati informeerituna ja vastates kõikidele küsimustele. Suurepärane teenindus ja tõeline hool kliendi vastu teevad neist tipptasemel advokaadibüroo. Soovitan soojalt!
Mina ja mu pere oleme siiralt tänulikud Lepmets ja Nõges büroole, kelle leidsime tuttavate soovitusel. Pikajaline ja kurnav protsess oli tupikus, kuid tänu professionaalsele abile, asjatundlikkusele, leidlikkusele ja veelgi olulisem, olukorra mõistmisele ja inimlikule suhtumisele saame täna jätkata tavapärase eluga.
Vanasõna ütleb, et lubaja hea mees, sõnapidaja veel parem. Lepmets & Nõges on minuga asju ajades olnud alati sõnapidaja. Hindan enim nende teadmisi, professionaalsust ja andekust. Võin ausalt öelda, et olen nende tööga olnud alati 100% rahul.
Lahendused on alati vastanud ootustele ning isegi ületanud neid. Meeldiv suhtumine, sõbralikkus ja professionaalsus protsessi igas etapis. Kindel ja vajalik partner õigusküsimustes ning vaidlustes!
Tegevjuht
ALFA International on juhtiv sõltumatute advokaadibüroode võrgustik, asutatud 1980. aastal. Tegemist on suurima õigusalase võrgustikuga, mis pakub tõhusaid lahendusi üle maailma. Oleme selle võrgustiku ainus liige Eestis.
Gasellid on kiiresti arenevad ettevõtted, mis on 3 aasta jooksul kasvatanud käivet ja kasumit üle 50% ning loonud palju uusi töökohti. Alla 1% Eesti ettevõtetest on gasellid. Oleme Gasellfirma tiitli võitnud kahel korral.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on suurim ja mõjukaim ettevõtjaid esindav organisatsioon Eestis, tegutsenud 99 aastat. Kojal on üle 3500 liikme, kelle panus moodustab üle 40% Eesti firmade netokäibest ja maksutulust.