Väljaandja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges
Autor Jurist Martin Kusmin
Täiendatud

Kinnisasja piir: miks katastrikaardi joon ei pruugi olla lõplik

Paljud eeldavad, et kinnistu piir kulgeb täpselt seal, kus seda näitab katastrikaart. Probleem tekib sageli siis, kui piiril on vaja teha üht või teist toimingut, misjärel selgub, et piir ei kulge seal, kus see naabrite arvates oli. Kumb on siis õige: kaardile märgitu või see joon looduses, mida on pikemalt järgitud? Õiguslikult on vastus huvitavam, kui esmapilgul arvaks. Selgitame, mis on kinnisasja piir, kuidas kohus selle vaidluse korral kindlaks teeb ja mis saab siis, kui ehitamise käigus hinnati piiri valesti.

Kas kataster ja kinnistusraamat võivad eksida?

Vastus on lihtne: võivad. Kinnisasi on seaduse järgi maapinna piiritletud osa ehk maatükk ja kinnistu piir näitab, kui kaugele ulatub selle omand looduses. Piir pannakse paika katastriüksuse moodustamisel. Katastrikaart ja piiripunktide koordinaadid on selle piiri kirjeldus, mitte piir ise. Riigikohus on rõhutanud, et katastriüksuse moodustamisel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. Kohtu sõnul tähendab see, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikkust, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult kaardistatud piiride alusel. Katastriandmed võivad olla valed mitmel põhjusel: mõõtmisviga, ebatäpne plaanimaterjal, viga andmete teisendamisel.

Ka kinnistusraamatu andmed ei ole iseenesest määravad ega taga arvatava piiri vältimatust, näiteks argumendiga, et teistsugune piir muudaks kinnistu pindala. Kinnistusraamatusse märgitud katastritunnus, asukoht ja pindala on üksnes faktilised andmed, mitte kinnistusraamatu kanded asjaõiguslikus mõttes. Seetõttu ei kehti neile kinnistusraamatu õigsuse eeldus ega heauskse omandamise kaitse. Sellised andmed ei ole piiri asukoha osas ka määravad ega saa luua omandit. Kohtupraktikas on olnud juhtum, kus katastriüksus ja kinnistu hõlmasid osa merest. Kohus leidis, et kinnistu omanik ei olnud selle osa omanik kunagi olnud, kuivõrd avalik veekogu ei saa olla eraomandis ja katastrikanne ei saa seda muuta.

Faktilisest olukorrast lähtumine ei tähenda samas seda, et füüsilised piirimärgid määravad alati piiri. Piirimärgid võivad nimelt olla paigutatud vigase katastriinfo järgi. Sellisel juhul on valed ka need märgid ja nendest lähtuv piir.

Kuidas kinnisasja piir siis kindlaks tehakse?

Algatuseks võib piirivaidluses siiski katastriandmete õigsust eeldada. Eeldus aga tähendab seda, et sobivate tõendite korral saab selle ümber lükata, jõuda teistsugusele tulemusele. Riigikohtu sõnul võib kahtlust katastri õigsuses tekitada näiteks see, et piirimärgid paiknevad mujal kui katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktid, või see, kui kaugele naabrid on maad tegelikult vallanud. Kahtluse korral tuleb hinnata kõiki piiriandmeid koos. Tuleb arvestada, et piiri määramine ei ole üksnes mõõdistustehniline küsimus vaid sel tegevusel on omad eesmärgid ja põhimõtted.

Piiri kindlakstegemisel ei ole iseenesest piisav katastriandmete olemasolu, kui muud tõendid viitavad sellele, et piir on kaardistatud valesti. Teisalt, hilisem täpsustatud mõõdistus ei ole jällegi piisav alus kõrvale kalduda varasemast piirist, mis pandi maastikul paika, eriti kui sellest on pikema aja vältel lähtutud.

Kui piiri ei saa muul viisil kindlaks teha, võetakse asjaõigusseaduse § 129 järgi aluseks valduse ulatus ehk see, kuidas naabrid on maad tegelikult kasutanud. Kui ka valduse ulatust ei saa tuvastada, saab kumbki kinnisasi vaidlusalusest maast võrdse osa. Kui kummagi meetodi tulemus on siiski vastuolus teadaolevate andmetega kinnisasja suuruse ja muude asjaolude kohta, määratakse piir neid andmeid arvestades.

Ehitis üle piiri: mis edasi?

Ebaselge piiri sage tagajärg on see, et kuur, sissesõidutee või aed ulatub osaliselt naabri maale. Asjaõigusseaduse § 148 järgi peab naaber heauskselt üle piiri ehitatud ehitist taluma, kuid tal on õigus nõuda ehitajalt perioodilist hüvitist või ehitise alla jääva maatüki omandamist (oleme servituudist kirjutanud varem siin). Riigikohtu järgi on ehitaja heauskne ainult siis, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et ehitab võõrale maale. Piiri ääres ehitades tuleb piiri asukoht kontrollida.

Kui ehitaja oli pahauskne või naaber vaidles ehitamisele õigeaegselt vastu, võib naaber nõuda ehitise osa eemaldamist. Praktikas on juhtunud, et kohus kohustas omanikku eemaldama aia, mis ulatus mõnikümmend sentimeetrit naabri maale. Ekspertiis tuvastas, et katastriüksuse moodustamisel paigaldatud piirimärk oli säilinud, kuid jäänud pinnase alla. Kohus leidis, et omanik oleks pidanud enne aia ehitamist piiripunkti asukoha üle kontrollima. Kui ehitaja siiski kontrollib piiri ja temale kättesaadavate andmete järgi asub ehitis tema maal, ei saa teda eelduslikult pahauskseks pidada.

Ole ettevaatlik, suusõnaline nõusolek ja hea läbisaamine naabriga ei ole probleemide vältimiseks piisav! Riigikohus on leidnud, et kes ehitab teadlikult naabri maale, ei ole heauskne ka siis, kui naaber andis selleks nõusoleku. Selline nõusolek on naabrite omavaheline võlaõiguslik kokkulepe, mis ei lähe üle kinnisasja uuele omanikule. Kuna selline nõusolek ei loo asjaõigust, ei pea uus omanik oma piiri sisse jäävat ehitist taluma. Kui tahad naabri maa kasutamist säilitada ka pärast kinnisasja müüki, tuleb seada servituut ja kanda see kinnistusraamatusse.

Millal tasub muretseda?

Piirivaidlused ei ole tavaliselt ettenähtavad, reeglina ei ole inimesed võimalikest probleemidest teadlikud. Siiski eksisteerivad märgid, mis seda ennustavad: lahkarvamused naabriga piiri osas, kadunud piirimärgid, ebaselge mõõdistus, erinevused tegeliku kasutuse ja kaardile märgitu vahel. Enne kui sellises olukorras midagi piiri lähedale ehitada, tasuks õiguslik olukord selgeks teha. Tagajärjed võivad väikesel protseduuril olla kallid.

Advokaadibüroo Lepmets & Nõges advokaadid aitavad välja selgitada, kuidas sinu olukorras piir kindlaks määrata, millised tõendid on selleks olulised ja milliseid praktilise samme tuleks astuda. Samuti abistame kõigi teiste kinnisasja- ja ehitusküsimuste korral. Kui tunned, et vaja võiks olla asjatundja nõu, võta julgelt ühendust!

13 +
aastat kogemust
160 +
avalikku soovitust
1000 +
tegelikku edulugu

Tunnustatud tipptasemel õigusteenus

Kindel partner kohtuvaidlustes!
Swedbank AS - Jüri Puust / Kohtumenetluse osakonna juhataja
Swedbank AS
Jüri Puust
Kohtumenetluse osakonna juhataja
Meie koostöö advokaatidega Lepmets & Nõges kestab juba aastaid ja on siiani olnud väga edukas. Meie hinnangul pakuvad nad turu kõige kvaliteetsemat ja ühtlasi ka kõige kiiremat teenust – tehes seda seejuures väga hea hinnaga. Soovitan!
Eesti Metsameister - Mart-Sander Mõts / Nõukogu esimees
Eesti Metsameister
Mart-Sander Mõts
Nõukogu esimees
Olen kasutanud nende juriidilist nõustamist ja abi mitmel erineval korral. Viimati üllatas vandeadvokaat Tauri Tigasson mind positiivselt oma proaktiivse lähenemise, täpse ja sihikindla nõustamisega, sundides mind isegi tõhusamalt tegutsema. See ületas minu sõnastamata ootused. Koostöö nendega on olnud tõeline nauding.
Mikk Orglaan - Ettevõtja, investor
Mikk Orglaan
Ettevõtja, investor
Väga kõrgel tasemel, suure silmaringiga ja usaldusväärne partner õigusabi küsimustes. Turvatunne on kõige olulisem, mida õigusabi puhul kliendina ootan, ning seda kogemust Advokaadibüroo Lepmets & Nõges alati pakub. Õigusabi peabki selline olema – aitäh, et olete alati olemas!
Kaspar Eevald - Ettevõtja, alpinist
Kaspar Eevald
Ettevõtja, alpinist
Hiljuti tegin koostööd Advokaadibürooga Lepmets & Nõges ja nende professionaalsus ületas kõik ootused. Nende advokaadid on väga teadmiste- ja oskusterikkad, pakkudes selgeid nõuandeid ja tuge igal sammul. Mulle avaldas muljet, kuidas nad pühendusid kliendi vajadustele, hoides mind alati informeerituna ja vastates kõikidele küsimustele. Suurepärane teenindus ja tõeline hool kliendi vastu teevad neist tipptasemel advokaadibüroo. Soovitan soojalt!
Triin Tohv - Ettevõtja
Triin Tohv
Ettevõtja
Mina ja mu pere oleme siiralt tänulikud Lepmets ja Nõges büroole, kelle leidsime tuttavate soovitusel. Pikajaline ja kurnav protsess oli tupikus, kuid tänu professionaalsele abile, asjatundlikkusele, leidlikkusele ja veelgi olulisem, olukorra mõistmisele ja inimlikule suhtumisele saame täna jätkata tavapärase eluga.
CK
Clyde Kull
Diplomaat
Vanasõna ütleb, et lubaja hea mees, sõnapidaja veel parem. Lepmets & Nõges on minuga asju ajades olnud alati sõnapidaja. Hindan enim nende teadmisi, professionaalsust ja andekust. Võin ausalt öelda, et olen nende tööga olnud alati 100% rahul.
AP
Alari Palumaa
Ettevõtja, investor
Lahendused on alati vastanud ootustele ning isegi ületanud neid. Meeldiv suhtumine, sõbralikkus ja professionaalsus protsessi igas etapis. Kindel ja vajalik partner õigusküsimustes ning vaidlustes!
ToughWood Eesti - Kairo Tamm / Tegevjuht
ToughWood Eesti
Kairo Tamm
Tegevjuht
ALFA International - The Global Legal Network
Gasellfirma
Eesti kaubandustööstuskoja liige
e-Residency Marketplace Member

ALFA International on juhtiv sõltumatute advokaadibüroode võrgustik, asutatud 1980. aastal. Tegemist on suurima õigusalase võrgustikuga, mis pakub tõhusaid lahendusi üle maailma. Oleme selle võrgustiku ainus liige Baltikumis.

Rohkem meie partnerlusest

Gasellid on kiiresti arenevad ettevõtted, mis on 3 aasta jooksul kasvatanud käivet ja kasumit üle 50% ning loonud palju uusi töökohti. Alla 1% Eesti ettevõtetest on gasellid. Oleme Gasellfirma tiitli võitnud kolmel korral.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on suurim ja mõjukaim ettevõtjaid esindav organisatsioon Eestis, tegutsenud 99 aastat. Kojal on üle 3500 liikme, kelle panus moodustab üle 40% Eesti firmade netokäibest ja maksutulust.

Lepmets & Nõges on e-Residentsuse teenuste turu (e-Residency Marketplace) ametlik liige. Platvorm koondab teenusepakkujaid, kes aitavad e-residentidel Eestis ettevõtet asutada ja juhtida. Pakume e-residentidele õigusabi ettevõtte asutamisel ja igapäevases äritegevuses.

Sinu huvide kaitsmine kohtus, regulatiivsete küsimuste lahendamine või tehingute ettevalmistamine – oleme proaktiivne õiguspartner nii äri- kui ka eraasjades