Võlgnik välismaal: kuidas praktikas raha kätte saada?

Kas võlgnik kolis kogu varaga Hispaaniasse? Kas klient välisriigist jättis arve tasumata? Kas võlgniku konto on arestitud, kuid võlgnik toimetab edasi Paysera, Revoluti või Wise’i kaudu? Võla sissenõudmine ei ole meeldiv protsess ja sellele välismaise elemendi lisamine teeb selle veelgi ebameeldivamaks. Mõnikord võib võlausaldajale tunduda, et kogu protsess ei olegi ehk vaeva väärt. Tegelikult on võlgade sissenõudmine ka välisriigis võimalik ning eelkõige Euroopa Liidus on see palju lihtsam, kui võiks arvata.

Esimene samm: kohtulahend, mida saab täita

Ükski riik ei võta vara ära üksnes paljasõnalise nõude alusel. Seega on sundtäitmiseks vajalik täitedokument. Reeglina on selleks jõustunud kohtulahend. Täitemenetluse eelduseks on nõnda kohtutee läbimine.

Kui võlgnik asub või elab välismaal, tuleb esimese sammuna lahendada küsimus kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kohta. See tähendab: millise riigi kohtusse on võimalik pöörduda ja millise riigi õiguse alusel vaidlus lahendatakse? Vastus sõltub sellest, mida nõutakse, samuti poolte kokkulepetest. Üldreeglina väärtustatakse võlaõigusliku nõude puhul lepinguvabadust, kuid sellel on piirid. Erireeglid kehtivad näiteks tarbijate ja töötajate kaitseks, keda üldjuhul on võimalik hageda nende alalise elukoha riigis. Majandustegevuses tegutsejatel on seevastu lai vabadus kokku leppida, kus ja millise riigi õiguse alusel vaidlus lahendatakse. Seetõttu on mõistlik need küsimused juba lepingu sõlmimisel läbi mõelda. Veel üks tähelepanek: kohtualluvus ja kohaldatav õigus kattuvad tihti, kuid mitte alati. Ka meie advokaadid on praktikas lahendanud vaidlusi, kus Eesti kohus on pidanud kohaldama mõne välisriigi õigust. Sellisel juhul on advokaadi kohustus teha kohtule selgeks, millised välisriigi õiguse normid kohalduvad ja mis on nende sisu.

Kohtumenetlus ise on välisriigis elava vastaspoole puhul üldjoontes tavapärane. Peamise erisusena tuleb mõnikord lahendada dokumentide kättetoimetamisega seotud probleeme. Kohtusse saab pöörduda nii hagi- kui ka hagita menetluses, samuti ei ole piiratud maksekäsu kiirmenetluse kasutamine. Väärib märkimist, et teises Euroopa Liidu riigis asuva võlgniku puhul on võimalus kasutada Euroopa maksekäsumenetlust. See on üldjoontes sarnane Eesti maksekäsu kiirmenetlusega: kohus ei hinda tõendeid ning kostja võib esitada sisuliste argumentideta vastuväite, misjärel jätkub menetlus tavakorras. Oluliseks erinevuseks on, et kui maksekäsu kiirmenetluses ei tohi nõude suurus ületada 8000 eurot, siis Euroopa maksekäsumenetluses nõude piirmäär puudub. Suurema nõude korral võib seega olla mõistlik valida just Euroopa maksekäsk.

Kohtulahendi täitmine välismaal

Kui jõustunud kohtulahend on käes, on raskem osa tavaliselt läbi. Kui võlgnikul on Eestis vara, tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäituri õigus vara arestida ja müüa tuleneb Eesti seadustest, mis mõistetavalt välismaal ei kehti. Kui võlgnik elab teises riigis või kui tal on seal vara, siis tuleb täitemenetlus algatada välismaal. Vara hõlmab ka pangakontosid ning pangakonto asukohaks on panga või makseasutuse asukoht. See on aktuaalne võlgnike puhul, kes toimetavad näiteks Paysera, Revoluti või Wise’i kontode kaudu, lastes endale sinna mustalt raha kanda. Eesti kohtutäitur neid kontosid arestida ei saa. Paysera ja Revolut asuvad Leedus, Wise Belgias. Kontode arestimiseks tuleb täitemenetlus algatada vastavas riigis.

Euroopa Liidus on piiriülene täitmine lihtne. Liikmesriik aktsepteerib teises liikmesriigis tehtud kohtulahendeid sisuliselt samaväärselt enda kohtute omadega. Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuseid saab seetõttu täita teises liikmesriigis ilma eraldi tunnustamismenetluseta ja uut kohtuvaidlust läbimata. Kuigi täitmisest keeldumine ei ole välistatud, võib see juhtuda vaid tõepoolest erakordsetel juhtumitel. Kui võlgnik soovib kohtulahendit sisuliselt vaidlustada, peab ta pöörduma selle päritoluriiki, st Eestisse. Euroopa Liidu liikmesriigis täitmiseks on reeglina vaja vaid otsust ja asjakohast tõendit, vajaduse korral koos tõlkega. Tõendi väljastab Eesti kohus ning seejuures üsna kiiresti, täiendava menetluseta ja riigilõivuvabalt.

Sissenõudja jaoks võivad olla üllatavad hoopis täitemenetluse praktilised erinevused. Eesti iseseisvate kohtutäiturite süsteem ei ole ainuvõimalik variant. Mõnes riigis on täiturid pigem riigiametnikud, teises toimub täitmine kohtute kaudu. Mõnel pool peab sissenõudja maksma ettemaksuna täituri tasu, mis teoreetiliselt on võimalik ka Eestis, kuid praktikas harv. Samuti on mõnes riigis nõutav, et sissenõudjal oleks kohalik advokaadist esindaja. Kogemus kinnitab, et Eestis on täitemenetluse algatamine kokkuvõttes väga lihtne ja mugav. Kuid teistel riikidel on ka oma eeliseid. Näiteks peab Leedus täitemenetluse tasu maksma sissenõudja, kuid vastukaaluks toimub pangakontode arestimine ilma meile tuttava vabatahtliku täitmise tähtajata. Võlgnikku isegi ei teavitata arestist enne selle tegemist. Kui võlgnik lootis oma Revoluti konto esimesel ohumärgil tühjaks kantida, tabab teda külm dušš!

Seni kirjutasime täitmisest eelkõige Euroopa Liidus. Väljaspool seda on olukord keerulisem. See ei tähenda aga, et väljaspool Euroopa Liitu asuva võlgnikuga ei saaks midagi ette võtta. Ilmselt omab iga riik mingeid mehhanisme kohtuotsuste sundtäitmiseks. Oluline on välja selgitada, milline kord konkreetses riigis kehtib ning kas selle läbimine on nõude suurust ja võlgniku vara arvestades majanduslikult mõistlik. Üldjuhul tähendab Eesti kohtulahendi täitmine väljaspool Euroopa Liitu seda, et läbida tuleb lahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlus.

Kas sinu võlgnik või tema vara asub välismaal?