Adokaat selgitab: milliseid seaduseid peab ettevõtja tundma ja miks?

Ettevõtjana on vajalik tunda mitmeid seaduseid, mis reguleerivad Eestis tegutseva ettevõtja äritegevust ja aitavad ettevõtjal oma tegevust õiguspäraselt läbi viia ja seeläbi tegeleda õigusvaidluste ennetamise, mitte tagajärgede lahendamisega. Siin on mõned tähtsamad seadused, mida iga ettevõtja võiks vähemalt põgusalt teada:

Äriseadustik

Kehtiva äriseadustiku redaktsiooni leiab siit. Äriseadustik on peamine ettevõtlust reguleeriv õigusakt, mis sisustab ettevõtja mõiste ning reguleerib nii füüsilisest isikust ettevõtjate kui ka läbi erinevate võimalike äriühingu vormide tegutsevate ettevõtjate tegevust Eestis. Seadus sisaldab muuhulgas nõudeid ettevõtja registreerimiseks, ärinime valimiseks ning ettevõtja suhtlemiseks äriregistriga koos ettevõtjale järgimiseks kohustuslike tähtaegade sätestamisega. Samuti leiab selles seadusest ka mitmesugused kapitalinõuded ning reeglid ettevõtjate ühinemiseks ja jagunemiseks.

Füüsilisest isikust ettevõtja

Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik, selle jaoks on lihtsalt vaja esitada äriregistrile vastavasisuline avaldus. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ja on kohustatud korraldama oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest.

Äriühing ettevõtlusvormina

Kui ettevõtja soovib tegeleda ettevõtlusega kellegagi koos, siis luuakse selleks otstarbeks äriühing. Äriseadustik sätestab ettevõtjatele mõningad ühingu vormid – täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Äriühing kantakse samuti äriregistrisse ja äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Ettevõtja peab valima äriühingu ärinime niimoodi, et see ei oleks eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Äriühingu all tegutsevad ettevõtjad peavad samuti korraldama raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele sarnaselt füüsilisest isikust ettevõtjale, kuid erisuseks on äriühingu all tegutseva ettevõtja piiratud vastutus.

Ettevõtte loomisest ja erinevatest ettevõtlusvormidest saad täpsemalt lugeda riigiportaali eesti.ee rubriigist ettevõtte loomine. Kui soovid ettevõtjana veelgi rohkem teada erinevate ettevõtlusvormide ja nende erisuste kohta, siis võta professionaalse õigusabi saamiseks ühendust Lepmets & Nõges advokaadibüroo vandeadvokaatidega!

Raamatupidamise seadus

Raamatupidamise seadus kohustab kõiki Eestis registreeritud ettevõtjaid korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtja finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Selle kohustuse täitmise raames peab ettevõtja dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja raamatupidamise dokumente ka hilisema kontrolli võimaldamise otstarbel säilitama.

Kuivõrd raamatupidamise kohustuse rikkumine on Eestis lausa karistusõiguslikult kuriteona karistatav (KarS § 3811), siis on eriti oluline, et kõik ettevõtjad kõnealuse seadusega põhjalikult tutvuksid. Lisaks karistusõiguslikule vastutusele võib raamatupidamise seaduse mitte tundmine ja seal sätestatud nõuete mittetäitmine tuua ettevõtjale kaasa haldusõigusliku maksuvastutuse või tsiviilõigusliku vastutuse ettevõtte omanike või tehingupartnerite ees.

Jällegi on Advokaadibüroo Lepmets & Nõges professionaalse õigusabi osutamisele orienteeritud advokaatide meeskond valmis iga ettevõtjat siinkohal juhendama. Vastame teie pöördumisele kolme tööpäeva jooksul.

Töölepingu seadus

Kehtiva töölepingu seaduse redaktsiooni leiab siit. Tihtilugu ei piisa ettevõtjal üksnes enda panusest ja töömahu kasvades tekib vajadus ka tööjõu järele. Kui ettevõtja soovib kasutada tööjõudu, siis tuleb tal sõlmida töölepinguid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (ettevõtja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töösuhe on hästi levinud lepinguline suhe ning seetõttu ka detailideni reguleeritud. Selleks, et ettevõtja ei satuks vaidlustega töövaidluskomisjoni või tsiviilkohtusse, tuleb ettevõtjal olla töölepingut puudutava kehtiva regulatsiooniga alati kursis.

Ettevõtjana, kellel on töötajad, peate järgima töölepingu seadust, mis reguleerib töösuhteid ja kehtestab nõuded töölepingute sõlmimiseks ja täitmiseks. See sisaldab ka nõudeid töötajate töötasu maksmiseks ja töötajate õiguste kaitseks.

Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

Ettevõtja ei tohi kohelda töötajat ebasoodsalt seetõttu, et töötaja toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat tema õiguste kaitsel.

Võrdse kohtlemise põhimõte

Ettevõtja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Tööleping

Ettevõtja peab teadma, et tööleping tuleb sõlmida kirjalikult. Töölepinguseadus sätestab nõuded töölepingu sõlmimisele, kirjutab lahti ettevõtja kohustused tööandjana ning ühtlasi sätestab ka võimaliku ettevõtja vastutuse võimalike rikkumiste eest. Ettevõtjad, kes kasutavad oma äritegevuses töötajaid, on oodatud küsima juhiseid ja õigusabi Lepmets & Nõges advokaadibüroo ekspertidelt!

Ettevõtjale vajalikud maksu- ja tolliseadused

Ettevõtja peab samuti järgima ka erinevaid maksu- ja tolliseadusi, mis reguleerivad maksude ja tollimaksu tasumist. See hõlmab nii käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu kui ka muude maksude tasumist. Kehtiva käibemaksuseaduse redaktsiooni leiab siit. Kehtiva tulumaksuseaduse redaktsiooni leiab siit. Kehtiva sotsiaalmaksu seaduse leiab siit. Kehtiva tolliseaduse leiab siit.

Kuivõrd maksu- ja tolliseadused on juba tunduvalt mahukamad ja keerulisemad kui äriseadustik, raamatupidamise seadus ja töölepingu seadus, siis tasuks ettevõtjal siinkohal kindlasti kiigata ka Maksu- ja Tolliameti (EMTA) kodulehele, kus EMTA selgitab lihtsas keeles ja kohati isegi video abil, mida peab alustav ettevõtja teadma maksudest.

Tulumaks ja sotsiaalmaks

Füüsilised isikud maksavad oma tuludelt tulumaksu. Palgatulu, kasu vara võõrandamisest, ettevõtlustulu ja muud tulud maksustatakse maksumääraga 20%. Palgatulu ja ettevõtlustulu maksustatakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega.
Ettevõtjad maksavad tulumaksu erisoodustustuselt, kingitustelt ja annetustelt, vastuvõtukuludelt, jaotatud kasumilt (dividendilt) ning omakapitali väljamaksetelt. Kõik väljamaksed maksustatakse ühesuguse maksumääraga 20/80. Erisoodustused maksustatakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga.

Käibemaks

Käibemaks on riiklikult kehtestatud maks, mida tasuvad ettevõtjad, kes on registreerinud ennast käibemaksukohustuslasena käibemaksukohustuse tekkimisel või vabatahtlikult. Käibemaksu tasumise kohustus tekib ka isikutel, kes on ekslikult lisanud oma arvetele käibemaksu. Käibemaksu kohta saab lähemalt lugeda ka meie õigusabi blogist, kus Lepmets & Nõges advokaadibüroo advokaadid selgitavad, mida tähendab käibemaks ettevõtja jaoks.

Tollialased õigusaktid

Kui tegutsed ettevõtjana valdkonnas, mis hõlmab kauba tarnimist Eestisse välisriikidest, siis tuleb kindlasti olla kursis ka tollialase õigusloomega. Sellisel juhul on ettevõtjal vaja teada nii Euroopa Liidu tolliõigust kui ka Eesti tolliõigust.

Tarbijakaitseseadus – ettevõtja A ja O

Ettevõtja, kes müüb oma kaupa tarbijale, peab tundma ka tarbijakaitseseadust. Nimetatud seadus on kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks. Seda seadust kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. Tarbijaks on selle seaduse kohaselt füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbija õigustega mitte arvestamine võib tuua ettevõtjale kaasa vaidluse tarbijavaidluste komisjonis või ka tsiviilkohtus.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus

Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja allikad. Sellest seadusest saab ettevõtja teada, kellel on üldse õigusvõime ja õigus tehinguid sõlmida. Samuti sätestab see seadus tehingu mõiste ning kuidas pooled üldse tehinguteni saavad jõuda. Lisaks on ettevõtjal oluline teada ka erinevate tehingute vorminõuete kohta ning millisel juhul on tehing tühine või kehtetu.

Võlaõigusseadus

Võlaõigusseadus reguleerib võlasuhete tekkimist Eesti õiguses. Seda seadust kohaldatakse kõikidele ettevõtja poolt sõlmitud lepingutele, muuhulgas ka töölepingule. Ühtlasi peab ettevõtja seda seadust vaatama koostoimes tarbijakaitseseadusega, kuivõrd tarbijat puudutavad sätted on esindatud ka võlaõigusseaduses.

Kuidas advokaadibüroo saab ettevõtjaid aidata?

Ülaltoodud seadused aitavad ettevõtjal äritegevust korralikult läbi viia ja ennetada kõikvõimalike aja- ja ressursikulukaid (kohtu)vaidlusi. Meie advokaatidena mõistame, et kõikide nende seaduste tundma õppimine ja koostoimes kohaldamine võib kulutada liiga palju aega. Selle jaoks, et ettevõtja saaks oma äritegevusele keskenduda, oleme meie valmis ettevõtjat sellel teekonnal juhendama ja vastavasisulist õigusabi osutama. Advokaadibüroo Lepmets & Nõges advokaadid orienteeruvad pädevate õigusteadmistega kõigis ülalnimetatud seadustes. Tark ettevõtja tegeleb probleemide ennetamisega, mitte probleemide lahendamisega. Ole tark ettevõtja ja võta meie advokaatidega ühendust juba enne probleemi tekkimist!