Kuidas valmistuda kohtuprotsessiks: olulised näpunäited ja soovitused
Kohtuistung võib tunduda aukartust äratava ja isegi hirmutava kogemusena. Kuidas istungil käituda? Millal sõna võtta? Mida üldse oodata? Advokaadibüroo Lepmets & Nõges selgitab kohtuistungiga seotud olulisi aspekte, et saaksid enda tunda enesekindlamalt ja hästi ettevalmistatuna. Hea ettevalmistus võib olla kohtuvaidluse edukaks lahendamiseks määrava tähtsusega.
Kohtuistungi põhitõed
Kohtuprotsessi üks keskseid osi on kohtuistung. Kriminaalmenetluses on kohtuistungi läbiviimine kohustuslik, välja arvatud käskmenetluse puhul. Muudes menetlustes, näiteks tsiviil- ja haldusasjades, võivad pooled sageli loobuda istungist ja eelistada kirjalikku menetlust. Samal ajal jääb kohtule alati õigus istung korraldada, kui see on kohtu hinnangul vajalik.
Kohtuistung algab kohtuniku sisenemisega saali, mille puhul on kõigil kohalviibijatel kohustus püsti tõusta. Tsiviil- ja halduskohtus on lubatud kohtu poole pöörduda istudes, samas kui kriminaalmenetluses tuleb ka seda teha püsti seistes. Kohtu poole tuleb pöörduda ametliku ja lugupidava viitega, näiteks „Austatud kohus“ või „Lugupeetud kohus“, vältides isikupõhiseid väljendeid, nagu „Lugupeetud kohtunik“.
Kohtuistungit juhib kohus, ning pooled peavad järgima ettenähtud korda ja ootama oma sõnajärge. Sõnavõttudes on oluline keskenduda selgusele, konkreetsusele ja teemakohasusele. Hea ettevalmistus on hädavajalik, sest kohtunik võib esitada täiendavaid küsimusi või paluda täpsustada esitatud asjaolusid.
Kohtus on kõigil isikutel kohustus rääkida tõtt ja vältida kohtu eksitamist. See kohustus kehtib nii kohtuistungil lihtsalt sõna võttes kui ka menetlusosalisena ütlusi andes. Karistusseadustiku § 320 järgi on kriminaalkorras aga karistatav siiski ainult teadlik valeütluste andmine tunnistaja või kannatanu poolt, kui see toimub sissevannutatult. Samuti on karistatav menetlusosalise poolt vande all teadlikult vale seletuse, vara nimekirja või sissetulekute ja kulude arvestuse esitamine. Selliste tegude eest võib kohus määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Selguse mõttes toonitame veelkord, et kuigi ka süüdistatavalt oodatakse tõe rääkimist, ei saa teda teadlikult valeütluste andmise eest kriminaalkorras karistada. Siiski, kui süüdistatava vale paljastub, võib kohus pidada tema ütlusi ebausaldusväärseks ega pruugi neid tema kaitseks arvesse võtta.
Kohtuistung on formaalne ja viisakas sündmus. Kohtusse tuleb saabuda aegsasti, riietuda korrektselt ning jälgida oma sõnakasutust ja käitumist. Põhjalik ettevalmistus ja korrektne käitumine aitavad jätta hea mulje ning toetavad asjade professionaalset kulgu.
Asjade professionaalset kulgu toetab kindlasti ka advokaadi kaasamine. Advokaat on professionaalne esindaja, kes seisab sinu huvide eest, jälgides, et sinu kahjuks ei rikutaks ühtegi seadust ega jäetaks kasutamata ühtegi õiguspärast võimalust.
Tsiviilkohtumenetlus
Tsiviilkohtumenetlus jaguneb kaheks peamiseks menetlustüübiks: hagimenetlus ja hagita menetlus. Hagimenetluses esitab üks pool hagi, millega nõuab teiselt poolelt kindlat hüve, näiteks rahalist hüvitist või õiguse tunnustamist. Hagita menetlus seevastu on suunatud teatud elulise olukorra uuele reguleerimisele, ilma et pooled oleksid selges võitja-kaotaja suhtes. Näiteks perekonnaõiguses: hagimenetlus on olukord, kus laps nõuab ühelt vanemalt elatist – laps saavutab kindla hüve, samas kui vanem on kohustatud seda andma. Hagita menetlus oleks lapsega suhtluskorra kindlaksmääramine, kus kohus määrab reeglid ja ajad, kuidas vanemad lapsega suhtlevad. Muud näited hagita menetlustest on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemine, eestkostja määramine või välisriigi kohtulahendi tunnustamine.
Tsiviilkohtumenetluses on kohtul kohustus suunata pooled kompromissi sõlmima. Mõned kohtunikud võtavad selles osas aktiivse rolli, pakkudes ise välja kokkuleppevõimalusi, samas kui teised eelistavad liikuda kompromissi küsimuselt kiirelt edasi. Kui menetluse eesmärk on saavutada kokkulepe, tasub istungil julgelt küsida kohtult abi selle saavutamiseks.
Tsiviilkohtumenetluses on kohtul ka veel selgitamiskohustus, mis tähendab, et menetlusosalised võivad paluda kohtult selgitusi menetluse käigu või näiteks tõendamiskoormise kohta. Seda õigust tasub julgelt kasutada. Näiteks kui ühe asjaolu tõendamiseks on esitatud mitu tõendit, kuid kohtunik ei näi selles veendunud, võib paluda kohtul selgitada, mida tuleb poolel veel tõendada. Tsiviilkohtumenetluses on võimalik eelmenetluse käigus tõendeid lisada, mis annab menetlusosalistele võimaluse oma seisukohti paremini toetada.
Advokaadi kaasamisel suhtleb advokaat kohtuga ja esitab istungil kõik vajalikud seisukohad kliendi eest. Lisaks selgitab advokaat kliendile kõiki olulisi asjaolusid ja menetluse kulgu. Enamasti ei pea klient ise kohtuistungil osalema. Siiski võib kohus mõnel juhul kliendi kohalolekut nõuda, näiteks täpsustavate küsimuste esitamiseks või kompromissi leidmisele suunamiseks.
Hagimenetlus
Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus mõlemad pooled esitavad oma seisukohad ja taotlused kohtule, kes otsustab nende raamides. Kohus ei otsi iseseisvalt täiendavaid tõendeid – poolte ülesanne on tuua esile kõik asjakohased tõendid ja siduda need menetluse sisuga.
Kohtunike menetlusstiilid võivad aga oluliselt erineda. Mõned kohtunikud on põhjalikult kursis menetlusmaterjalidega ja esitavad väga spetsiifilisi küsimusi, samas kui teised vajavad põhiseisukohtade meenutamist. Mõned kohtunikud eelistavad hoida sõnavõtud rangelt teemakohasena ja võivad katkestada osapoole, kui see kaldub kõrvale. Teised on passiivsemad ega sekku istungil aktiivselt.
Oluline on olla valmis, et iga kohtuistung võib olla omanäoline ja sõltub suuresti kohtuniku stiilist.
Hagita menetlus
Hagita menetluses on kohtul, erinevalt hagimenetlusest, ka uurimiskohustus. See tähendab, et kohus võib omal algatusel koguda tõendeid ja selgitada välja asjaolusid. Lihtsustatult öeldes on hagita menetluses kohtu ülesanne leida olukorrale parim lahendus, mitte valida hageja ja kostja taotluste vahel.
Hagita menetluse kohtuistungil on kohtul aktiivsem roll. Tavaliselt on kohus põhjalikult kursis vaidluse asjaoludega, olles tutvunud poolte esitatud dokumentidega. Istungi käigus uurib kohus olukorda lähemalt, mis tähendab, et istung võib olla põhjalik ja aeganõudev. Näiteks avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemisel võib kohus korraldada paikvaatluse, külastades kinnistut, et määrata juurdepääsuteele kõige sobivam asukoht.
Kriminaalmenetlus
Ka kriminaalmenetlus jaguneb mitmeks allmenetluseks. Telesaadetest ja filmidest tuttav menetlusvorm kannab nime üldmenetlus. See toimub siis, kui prokuratuur ja kahtlustatav ei saavuta kokkulepet selles osas, mis juhtus, mis seda tõendab ja milline peaks olema karistus. Enamik kriminaalasju lahendatakse siiski kokkuleppemenetluses, kuna juhtunu asjaolud on sageli piisavalt selged. Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest ei suuna kriminaalmenetluses kohus aga pooli kokkulepet sõlmima. Kui süüdistatav soovib kokkulepet saavutada, tasuks selle nimel pingutada juba enne kohtumenetlust.
Sarnaselt hagita menetlusele võib kohus kriminaalmenetluses ise tõendeid koguda, kuid praktikas kasutatakse seda õigust harva. Täiendavate tõendite esitamine kohtuistungil on kriminaalasjades rangelt piiratud, mistõttu on oluline kõik olulised tõendid eelnevalt hoolikalt läbi mõelda ja esitada need kaitseaktis. Kui tõendite kogumiseks on vajalik ettevõttesisene juurdlus, saab selle kohta rohkem lugeda siit.
Üldmenetlus
Üldmenetlus algab eelistungiga, kus kohus küsib, kas süüdistatav tunnistab end süüdi või mitte. Sellele küsimusele vastamine tuleb hoolikalt läbi mõelda juba enne esimest istungit.
Üldmenetluses teeb advokaat ehk kaitsja suurema osa tööst süüdistatava eest. Süüdistatava ülesandeks on vajadusel anda ütlusi, kui otsustatakse ütlusi anda, ning kasutada õigust viimasele sõnale, kui ta seda soovib. Viimane sõna annab süüdistatavale võimaluse esitada oma kokkuvõtlik seisukoht pärast tõendite uurimist ja kohtuvaidlusi. Kaitsja olemasolul ei pruugi süüdistatav olla kohustatud kõigil istungitel osalema.
Kui süüdistataval ei ole üldmenetluses advokaadist kaitsjat, peab ta ise täitma kõik kaitsefunktsioonid. See tähendab, et süüdistatav peab olema valmis vaidlustama prokuratuuri tõendeid, küsitlema tunnistajaid, esitama oma tõendeid, osalema kohtuvaidlustes ja esitama kohtule kaalukaid argumente. Süüdistatav peaks põhjalikult läbi mõtlema, millised argumendid võivad viia õigeksmõistva kohtuotsuseni või kergendada karistust, ning esitama need koos asjakohaste tõenditega.
Kokkuleppemenetlus
Paljud kriminaalasjad lahendatakse kokkuleppemenetluses, kus kaitsja ja prokurör jõuavad kokkuleppele süüdistatava karistuse osas. Kohtu roll kokkuleppemenetluses on tagada, et kokkulepe vastaks kohtupraktikale ning et süüdistatav on selle sõlminud vabatahtlikult. Seetõttu on vastavad istungid tavaliselt lühikesed, kestes enamasti umbes 30 minutit.
Kohtuistungil küsib kohus süüdistatavalt, kas ta on kokkuleppe sõlminud vabatahtlikult ja kas ta kinnitab selle. Lisaks võib kohus esitada küsimusi kuriteo tagamaade kohta, millele tuleb olla valmis vastama. Kokkuleppemenetluse istungil osalemine on süüdistatavale kohustuslik.
Kriminaalmenetlus hõlmab ka mitmeid teisi menetlusliike. Vastavalt konkreetse kriminaalmenetluse asjaoludele oskavad Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kriminaalmenetluse advokaadid Sandra Sepp ja Charlotta Rebecca Zobel soovitada sobivaima menetlusliigi ning strateegia, mis kaitseb sinu huve kõige paremini.
Halduskohtumenetlus
Halduskohtumenetlus on avalikõiguslik vaidlus riigi või kohaliku omavalitsusega (v.a süüteomenetlused). Selliseid kohtuasju esineb väga erinevates valdkondades. Näiteks võivad vaidlusaluseks olla kohalikud küsimused, nagu lasteaiakoha määramine või ehitusloa väljastamine, aga ka keerulisemad küsimused, nagu maksuvaidlused, riigihangete otsuste vaidlustamine või keskkonnakaitsega seotud loaotsused.
Halduskohtumenetluse protsess ja istung sarnanevad paljuski hagita menetlusele. See on uuriv menetlus, mis tähendab, et kohus sekkub aktiivselt menetluse käiku. Kohtul on õigus koguda tõendeid ja selgitada välja asjaolusid – erinevalt hagimenetlusest, kus selline sekkumine oleks vastuolus kohtu erapooletusega.
Kohtuistungil tuleb arvestada, et ettevalmistatud argumentidest üksi ei pruugi piisata. Kohus võib esitada täiendavaid küsimusi või suunata menetlust ootamatult uude suunda, et leida parim võimalik lahendus. Näiteks maksuvaidluses võib kohus taotleda täiendavaid dokumente, et selgitada maksukohustuse täpne ulatus. Keskkonnaloa vaidluses võib kohus nõuda ekspertiisi, et hinnata tegevuse mõju loodusele. Kuna halduskohtumenetluses ei ole kohus seotud poolte taotlustega, võivad kohtu otsustusprotsessid olla oluliselt üllatavamad kui tsiviilkohtumenetluses.
Advokaadi ja kliendi koostöö
Advokaat aitab klienti igakülgselt kohtuprotsessiks valmistumisel, kuid ka kliendi panus on oluline. Advokaatide seas on levinud ütlus: „Töö on tellija materjalist.“ See tähendab, et kohtuprotsessi tulemus sõltub suuresti kliendi eeltööst – tõendite kogumisest ja oluliste asjaolude advokaadile edastamisest.
Koostöö advokaadiga muudab kohtuistungiks valmistumise kliendi jaoks märkimisväärselt lihtsamaks. Advokaat annab nõu igas etapis – alates sobivate tõendite valimisest kuni oluliste sõnumite selge sõnastamiseni. Advokaadibüroo teenust kasutades saab klient sageli kohtumenetlusest oluliselt distantseeruda, kuna advokaat võtab enda peale suhtlemise kohtuga, dokumentide koostamise, istungitel osalemise, kompromissläbirääkimiste pidamise ja muu vajaliku. Samas, teatud juhtudel võib kliendi isiklik kohalolek kohtus olla vajalik, näiteks täiendavate küsimuste esitamiseks või ütluste andmiseks.
Kui otsid esindajat kohtumenetlusse, siis Advokaadibüroo Lepmets & Nõges ridadest leiad iga õigusvaldkonna spetsialiste, kes tagavad professionaalse ja põhjaliku esindamise. Võta meiega kindlasti ühendust!