Käibemaksuseadus advokaadi pilgu läbi – mida pead teadma? 

Lepmets & Nõges Advokaadibüroolt küsiti käibemaksuseaduse kohta ning advokaat on valmis seda lihtsustatult seletama. Käibemaksuseadus reguleerib lihtsustatult öeldes riikliku maksu, mida peavad kohustatud (juriidilised) isikud tasuma käibemaksu objektilt (eelkõige nt ettevõtluse käigus kauba müügilt või teenuse osutamiselt, omatarbelt, kauba tasuta toimetamiselt teise EL liikmesriiki ettevõtluse tarbeks, sundvõõrandamiselt tasu eest, kauba impordilt, kauba EL siseselt soetamiselt jne). Hetkel kehtiv käibemaksuseadus näeb ette kohustuse end maksukohustuslasena registreerida eelkõige isikutele, kelle maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. Käibemaksuseaduse kohaselt tekib isikul kohustus registreerida end piiratud käibemaksukohustuslasena, kui EL siseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab aasta algusest 10 000 eurot. 

Käibemaksusüsteem on EL tasandil harmoniseeritud. See tähendab, et EL liikmesriikides kehtivad käibemaksu reguleerivad õigusaktid (st Eestis kehtiv käibemaksuseadus) peavad vastama EL õigusaktidega (eelkõige EL direktiivide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega) ette nähtud standarditele. Juhul kui näiteks Eesti käibemaksuseadus ja mõni EL tasandil reguleeriv õigusakt on omavahel vastuolus, kohaldatakse EL õigusakti (mitte käibemaksuseadust). Meie advokaatide praktikas on käibemaksuseaduse ja EL õiguse võimalikud vastuolud siiski harva esinev probleem. Päriselus on käibemaksuseaduses sätestatu keskse tähtsusega kõigi Eestis registreeritud maksukohustuslaste jaoks. Meie advokaadibüroo igapäevase kogemuse põhjalt hinnates vajavad kliendid pigem õigusabi seoses käibemaksuseadusega seonduvate küsimuste osas. Nimelt, esineb hulganisti käibemaksuseadusega seonduvaid valearusaami ja eksiarvamusi, mis võivad halvemal juhul viia maksukohustuslase vastutusele võtmiseni käibemaksuseaduses sätestatud reeglite rikkumise eest. Selles artiklis käsitleme lähemalt 0% käibemaksumäära ja maksuvaba käivet ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Muude käibemaksuseadusega seonduvate levinud küsimuste kohta saab lühiülevaadet lugeda MTA kodulehelt

0% käibemaksumäär ja maksuvaba käive 

Advokaatidena õigusabiteenust osutades, kohtame sageli eksiarvamusi nagu oleks 0% käibemaksumäär samastatav maksuvaba käibega. Meeles tuleb pidada, et 0% käibemaksumäär ei ole käibemaksuseaduse mõttes maksuvabastus ega maksuvaba käive.  Käibemaksuseadus eristab selgelt 0% käibemaksumäära ja maksuvabast käibest – need on reguleeritud erinevate käibemaksuseaduse sätetega. 

0% käibemaksumäär

0% käibemaksumäär esineb praktikas kõige sagedamini ilmselt pöördmaksustamise juhtudel ehk piiriüleste tehingute puhul, eelkõige käibemaksuseaduse mõttes kaupade ja teenuste soetamisel teistest EL riikidest. Võtame näiteks juhtumi, milles Eestis registreeritud käibemaksukohustuslane ostab teisest EL riigist auto. Ilma pöördmaksustamiseta, võiks auto müüjal (ehk teise EL riigi maksukohustuslasel) tekkida Eestis käibemaksu tasumise kohustus. See oleks arusaadavalt välismaalt pärit müüja jaoks ebamõistlikult koormav. 

 

Pöördmaksustamise regulatsioon käibemaksuseaduses võimaldab olukorra lahendada selliselt, et: 
-    Eesti maksukohustuslane ostab teisest EL riigist auto; 
-    Teise EL riigi müüja märgib auto arvele käibemaksumääraks 0%; 
-    Eesti maksukohustuslane tasub müüjale auto eest ning Eesti riigile autolt vastavalt käibemaksuseadusele tasumisele kuuluva käibemaksu. 

Ilmselgelt, ei ole 0% käibemaksumäär eelkirjeldatud näites kuidagi käsitletav käibemaksuseaduse mõttes maksuvabastusena. Käibemaks tuleb autolt ikka ära maksta. Erinevus seisneb selles, et kui üldreeglina maksab käibemaksu riigile müüja, siis pöördmaksustamise olukorras täidab maksukohustuse riigi ees ostja. 

 

Maksuvaba käive 

Tavapärane näide käibemaksuseaduse tähenduses maksuvabast käibest on seevastu näiteks sotsiaalsed kaubad ja teenused, näiteks universaalne postiteenus, teatud tervishoiuteenused, laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenused või tasuline alus-, põhi-, kutse- või kõrgharituskoolitus, mida ei anta ärilistel eesmärkidel. Samuti ei maksustata käibemaksuseaduse alusel kindlustusteenuseid, kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmist või enamikke väärtpabereid. Käibemaksuseaduse kohaselt ei maksustata käibemaksuga ka nt laenutehinguid, liisingutehinguid või tagatis- ja garantiitehinguid ning muid isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavaid tehinguid. 

 

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus 

Sisendkäibemaksu definitsioon 

 

Sisendkäibemaks ja selle maha arvamine kuulub paljude maksukohustuslaste igapäevase äritegevuse juurde. Käibemaksuseaduse kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt:
-    Teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 
-    Imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks; 
-    Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 
-    Ühendusesisuselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käibemaksuseaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. 

 

Kuidas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus praktikas töötab?

Kogu käibemaksuseaduse loogika põhineb arusaamal, et käibemaksu maksab üldreeglina kinni lõpptarbija. Sisendkäibemaksu olemuslik eesmärk on vältida lõpptarbija jaoks astronoomilise suurusega käibemaksukohustust. Võtame näiteks füüsilise isiku, kes ostab endale isiklikuks tarbeks uue auto. Auto ostmise tehingu mõttes on olukord lihtne - füüsiline isik maksab auto soetamiseks müüjale auto enda hinna ja käibemaksu. Müüja maksab käibemaksu riigile. Probleem tekib aga sellest, et auto müümiseks on vaja auto kokku panna, sealjuures auto kokku panemise tarbeks soetada kõikvõimalikke erinevaid materjale. Arusaadavalt, peavad autotootjad kõik vajalikud materjalid esmalt kokku ostma. Juhul, kui autotootja peaks maksma iga tootmiseks vajaliku materjali pealt käibemaksu, kaasneks paratamatult lõpptarbija jaoks käibemaksu ebaproportsionaalne kasv. Sisendkäibemaksu (ehk piltlikult öeldes auto soetamiseks vajalike materjalidelt tasutud käibemaksu) mahaarvamise õigus võimaldab hoida käibemaksuseaduse alusel tekkivat maksukohustust mõistlikkuse piirides (sest autotootja ei pea iga materjali pealt tasutud käibemaksu lõpptarbija hinnale lisama).  

 

Arvestada tuleb siiski, et käibemaksuseadus sätestab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusele omad piirangud (nt juhul kui tekkinud käive on käibemaksuseaduse tähenduses maksuvaba käive). Täpsema käibemaksuseadust puudutava õigusabi saamiseks võtke meie advokaadibürooga ühendust. Meie Lepmets & Nõges Advokaadibüroo advokaadid aitavad Teil leida tekkinud maksuõiguslikule olukorrale lahenduse, võta meiega ühendust siin