Juhatuse liikme konkurentsipiirang ja konfidentsiaalsuskohustus pärast ametiaega

Osaühingu ja aktsiaseltsi juhatuse liikmel on seadusega määratud keskne roll äriühingu juhtimises. Oma kohustuste täitmisel puutub juhatuse liige sageli kokku tundliku ja väärtusliku teabega, mis muudab ta tavapärase töötajaga võrreldes oluliselt võimekamaks ühingu huve kahjustama – nii ametiajal kui ka pärast ametiaja lõppu.

Eesti õiguses on juhatuse liikmetele kehtestatud kohustus hoida saladust ja järgida konkurentsikeeldu, et kaitsta äriühingut võimalike kahjude eest. Lisaks seadusest tulenevatele nõuetele on äriühingutel võimalik juhatuse liikmega sõlmida täiendavaid kokkuleppeid, mis täpsustavad või laiendavad neid kohustusi.

Samal ajal tuleb leida tasakaal äriühingu huvide ja juhatuse liikme õiguste vahel. Juhatuse liikmele võivad ülemäärased piirangud vastumeelsed olla, eriti kui need kehtivad ka pärast ametiaja lõppu. Seetõttu peab äriühing täiendavate kohustuste kehtestamisel järgima seadust ja kohtupraktikat. Vastasel juhul võib juhtuda, et sõlmitud kokkuleppeid on tühised või neid ei täideta.  

Järgnevalt toome esile olulised aspektid, mida tuleks arvesse võtta, kui sõlmida juhatuse liikmega kokkulepe konfidentsiaalsuskohustuse, ehk saladuse hoidmise kohustuse, ja konkurentsipiirangu kohta, mis kehtib pärast juhatuse liikme ametiaja lõppemist.

Juhatuse liikme lepingujärgne konkurentsipiirang

Äriseadustiku § 185 lg 1 ja § 312 lg 1 näevad ette juhatuse liikme piirangud äritegevuseks äriühinguga samal tegevusalal või konkurendiga seotud olemiseks. Kui äriühing soovib tagada, et juhatuse liige ei saaks ka pärast ametisuhte lõppemist pakkuda äriühingule konkurentsi, tasub sõlmida eraldi konkurentsipiirangu kokkulepe.

Kohtupraktika on kinnitanud, et juhatuse liikme lepingujärgne konkurentsipiirang on lubatud kokkulepe. Tegemist on iseseisva kestvuslepinguga, mille suhtes kehtivad üldised võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse normid. Selline kokkulepe võib olla osa juhatuse liikme lepingust või olla sõlmitud täiesti eraldi lepinguna.

Erinevalt töötajatest tegutseb juhatuse liige tavaliselt oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Seetõttu ei käsitleta teda äriühinguga võrreldes nõrgema poole esindajana, nagu on töölepingu alusel töötavate isikute puhul. See annab juhatuse liikme konkurentsipiirangu kokkulepete sõlmimisel rohkem ruumi lepinguvabaduse põhimõtte rakendamiseks. Samuti on väiksem risk, et kokkulepe tunnistatakse kehtetuks, kui see on korralikult vormistatud.

Lepingujärgse konkurentsipiirangu tingimused

Lepingujärgse konkurentsipiirangu kehtestamisel tuleb järgida seadust ja hea usu põhimõtet, et vältida selle tühisust. Piirangu eesmärk on kaitsta äriühingu majanduslikke huve, mida juhatuse liige võiks kahjustada tänu ametisoleku ajal saadud teabele. Selleks tuleb arvestada nelja peamist kriteeriumi:

 

1. Tegevusalade piiramine

Konkurentsipiirang peab välistama juhatuse liikme tegevused, mis otseselt kahjustavad äriühingu huve. Näiteks võib keelata juhatuse liikmel:

• kuuluda konkurendi juhtorganitesse,
• olla konkurendi osanik või täisosanik,
• tegutseda konkurendina füüsilisest isikust ettevõtjana.

 

Mida piirang ei tohiks sisaldada:

• Ebaproportsionaalsed või põhjendamatud piirangud: Piirangud ei tohi takistada juhatuse liikmel kasutada oma üldisi oskusi ja teadmisi tegevustes, mis ei konkureeri äriühinguga.
• • Näide: Kui juhatuse liige töötas tehnloogiaettevõttes, mis keskendub tarkvara arendamisele pangandussektoris, ei ole põhjendatud keelata tal pärast lepingu lõppemist töötada IT-valdkonnas, näiteks e-kaubanduse platvormide arendajana või IT-koolitaja rollis. Need tegevused ei kahjusta äriühingu huve.
• Liialt laialivalguvad keelud: Näiteks piirang, mis keelab juhatuse liikmel töötada üldiselt sarnasel alal, võib osutuda liiga ebamääraseks ja tühiseks. Samas ei pruugi üldisemalt sõnastatud piirang alati tühine olla. Nimelt olukorras, kus juhatuse liige teab tänu enda eriteadmistele täpselt, milline tegevus kujutab endas äriühinguga konkureerimist, võib üldsõnalisem piirang kehtida.

 

2. Territoriaalse ulatuse määratlemine

 

Piirang peab olema seotud kindla ja põhjendatud territooriumiga. Kui äriühing tegutseb ainult Eestis, ei ole põhjendatud keelata juhatuse liikmel tegutseda teises riigis, kus see ei ohusta äriühingu huve.

 

3. Ajaline kehtivus

 

Konkurentsipiirang peab olema mõistliku kestusega. Kohtupraktikas on tavapäraselt peetud sobivaks kuni ühe aasta pikkust piirangut pärast juhatuse liikme ametisuhte lõppemist.

 

4. Hüvitise maksmine

 

Kuigi seadus ei sätesta, et juhatuse liikmega lepingujärgse konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest tuleb maksta hüvitist, tuleks seda reeglina hea usu põhimõttest tulenevalt teha. Ulatuslik lepingujärgne konkurentsipiirang üldjuhul raskendab juhatuse liikmel valdkonnasiseselt tasu teenimist. Hea usu põhimõtte kohaselt peaks sellist takistust kompenseerima äriühingupoolne hüvitise maksmine. Küll aga pole välistatud, et tulenevalt juhatuse liikme ning äriühingu spetsiifilisest suhtest või vähe piiravast konkurentsikeelust, pole vaja piirangu eest hüvitist maksta.

Hüvitise suurus sõltub piirangu ulatusest ja intensiivsusest. Kui piirang takistab juhatuse liikmel peaaegu täielikult tegutseda oma valdkonnas, peaks hüvitis olema võrreldav juhatuse liikmele lepingu alusel makstud tasuga. Põhjendamatult väikse hüvitise maksmine või põhjendamatult hüvitise maksmata jätmine võib kaasa tuua kokkuleppe tühisuse.

Juhatuse liikme konfidentsiaalsuskohustus

Võlaõigusseaduse § 625 ning äriseadustiku §-de 186 ja 313 kohaselt on osaühingu ja aktsiaseltsi juhatuse liikmel seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. See kohustus kehtib automaatselt ka pärast pooltevahelise lepingu lõppemist ulatuses, mis on vajalik äriühingu õigustatud huvide kaitseks.

Äriühingu huvide tõhusamaks kaitsmiseks ning võimalike vaidluste vältimiseks on siiski soovitatav sõlmida juhatuse liikmega täiendav saladuse hoidmise kokkulepe. Selline kokkulepe võib reguleerida pooltevahelisi õigusi ja kohustusi nii lepingu kehtivuse ajal kui ka pärast selle lõppemist. Täiendav kokkulepe aitab selgitada osapoolte ootusi ning võimaldab rikkumise korral kiiremini ja tõhusamalt tegutseda.

Lepingulise konfidentsiaalsuskohustuse tingimused

Juhatuse liikme saladuse hoidmise kohustus hõlmab eelkõige äriühingu tootmis- ja ärisaladuse kaitsmist. Saladuse hoidmise kokkuleppes tuleks võimalikult täpselt määratleda, milline teave kvalifitseerub äri- ja tootmissaladusena.

Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse kohaselt on ärisaladus teave:

• mis ei ole üldteada või kergesti kättesaadav isikutele, kes tavaliselt sellist laadi teabega tegelevad;
• mis omab oma salajasuse tõttu kaubanduslikku väärtust;
• mille hoidmiseks on seaduslikku kontrolli omav isik võtnud kasutusele vajalikke meetmeid.

Ärisaladuseks võivad olla näiteks äriühingu äriplaanid, klientuur, lepingupartnerid, lepingute sisu, hinnakujundus, äristrateegiad ja muu sarnane teave. Samuti hõlmab see teise isiku ärisaladust, mida äriühing on kohustatud salajas hoidma.

Tootmissaladuseks võib olla näiteks tootmisprotsesside kirjeldus, tootmismahud, ainete koostised ja valmistamise viisid.

 

Piirangute ulatus:

• Saladuse hoidmise kohustus ei tohi olla nii ulatuslik, et see takistaks juhatuse liikmel üldse samas tegevusvaldkonnas tegutsemist.
• Keelatud on kokkulepped, mis kohustavad saladust hoidma olukorras, kus seadus nõuab info avaldamist.

 

Kohustuse kestus:

Seaduse järgi kehtib saladuse hoidmise kohustus nii kaua, kuni see on vajalik äriühingu õigustatud huvide kaitseks. See eeldab igakordset hindamist, kas äriühingul on endiselt vaja konfidentsiaalset infot kaitsta. Konfidentsiaalsuskohustuse kokkuleppes võib aga eraldi sätestada konkreetse perioodi, mille jooksul kohustus kehtib pärast pooltevahelise suhte lõppemist.

Leppetrahvid rikkumise puhuks

Konkurentsipiirangu ja konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral võib kokkulepe sisaldada leppetrahvi maksmise tingimust. Sellise sätte eesmärk on motiveerida endist juhatuse liiget kokkuleppest kinni pidama, kuna rikkumine võib kaasa tuua olulise rahalise tagajärje.

Leppetrahvi suurus peab olema mõistlik ja proportsionaalne. Selle määramisel tuleb arvesse võtta:

• konkurentsipiirangu korral makstavat hüvitist,
• äriühingule rikkumisega tekkivat võimalikku kahju,
• kahju tõendamise keerukust,
• kokkuleppe piiravust juhatuse liikme jaoks,
• muid asjakohaseid asjaolusid.

Kohtupraktika kohaselt võib juhatuse liikme kuue kuu tasule vastav leppetrahv olla mõistlik. Kui aga leppetrahv on põhjendamatult suur, võib see kaasa tuua leppetrahvi kokkuleppe tühisuse. Sellisel juhul ei saa leppetrahvi nõuda ka osaliselt.

Mida veel silmas pidada?

Juhatuse liikme suhte lõppemise järgseks ajaks sõlmitud konkurentsipiirangu ja konfidentsiaalsuskohustuse kokkulepete tingimusi tuleks alati põhjalikult läbi rääkida. Kui mõlemad pooled saavad kokkuleppe sisu aktiivselt mõjutada, välditakse olukorda, kus kokkulepped kvalifitseeruvad tüüptingimusteks. Tüüptingimusteks loetavate kokkulepete puhul on suurem risk, et need võivad osutuda ebamõistlikeks ja seetõttu tühiseks.

Saladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu kokkulepped aitavad äriühingul oluliselt lihtsustada rikkumiste korral oma õiguste kaitsmist, olgu see kohtuväliselt või hagi esitamise kaudu kohtus. Kui soovid tõhusalt kaitsta oma äriühingu konfidentsiaalset teavet, vältida ebaausat konkurentsi või tagada, et äriühing ei saaks sind lepingulises suhtes ebaõiglaselt ära kasutada, pöördu Advokaadibüroo Lepmets & Nõges poole. Meie meeskond seisab sinu õiguste eest ja tagab, et sinu huvid on maksimaalselt kaitstud.