Kohtusse hagi esitamine: miks kasutada advokaadi abi?

Kas on võimalik kohtusse hagi esitamisel end ise esindada?

Tsiviilkohtumenetluses ei ole kohustust kasutada advokaati, kui välja arvata Riigikohus. Seega kohtusse hagi esitamine on teema, kus võid end ise esindada ja kohtudokumente ka ise koostada. Kuid sellisel juhul tuleb sul väga ausalt hinnata enda pädevust. Sa võid ju teada juhtumi asjaolusid ja olla ehk tutvunud ka  näiteks kahju   hüvitamise   sätetega,   kuid   kas   orienteerud osavalt ka kohtumenetluse reeglites? Kui sul puuduvad antud teadmised, siis on mõistlik pöörduda  õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. 

Mida pead teadma kohtumenetluse kohta?

Kohtusse hagi esitamine on võistlev. See tähendab, et kuigi kohtunik juhib menetlust ja teavitab pooli nende peamistest õigustest ja kohustustest, siis nõude lahendamisel on määravad ikkagi need asjaolud ja taotlused, mida isik ise on kohtule esitanud. Kohtul ei ole kohustust ning enamasti ka õigust ise asjaolusid tuvastada ja tõendeid koguda. Kohus ei ütle, milliseid asjaolusid sa peaksid pikemalt kirjeldama või kirjeldamata jätma ning millised on asjaolude tõendamiseks sobilikud tõendid. Kohus ei aita sind kõigi sinu õiguste kasutamisel.

Kas teadsid näiteks seda, et kui sinu vastu esitatud nõue on aegunud, on sul võimalik kasutada aegumise vastuväidet? Seda tuleb sul aga kohtule ise selgelt väljendada ning seda isegi juhul, kui kohus näeb juba lepingu kuupäevast, et nõue on ilmselgelt aegunud. Kohus mitte ainult ei saa sinu nimel aegumise vastuväidet kasutada, vaid tulenevalt vaidlevate poolte võrdsuse põhimõttest kohus lausa ei tohi seda teha ega isegi juhtida sellele sinu tähelepanu. Sama juhtub siis, kui lepingusse on märgitud ebamõistlikult suur leppetrahv. Kohtul on seadusest tulenevalt õigus seda vähendada, kuid ta ei tee seda omal äranägemisel vaid üksnes juhul, kui sa ise kohtule selgitad, et leppetrahv on suur ja palud seda seetõttu vähendada.

Kohtusse hagi esitamine: millega arvestada?

Kohtusse hagi  esitamisel   on   lisaks   õiguslikule   argumentatsioonile   oluline   mõelda   ka  praktiliste asjaolude peale, näiteks sellele, kas nõuete rahuldamisel on tagajärjed ka päriselus või üksnes paberil. Ka lihtsakoeline vaidlus kestab maakohtus hagi esitamisest kohtuotsuse jõustumiseni ligi kolm kuud, rääkimata keerukamast olukorrast või sellest, kui kumbki pool otsuse vaidlustab. Nõnda võib selguda, et mitme aasta pikkuse vaidluse tulemusel võidetud hüve on vahepeal kaduma läinud: kostja on kaotanud omandi, raiunud metsa maha, teinud ettevõtte varast tühjaks, kolinud Ameerikasse vms. Kohtul on võimalik sellise ohu vältimiseks hagi tagada, näiteks seada kostja varale arest või kohtulik hüpoteek, keelata tal teatud tehingute tegemine, reguleerida asja õigussuhet (näiteks asja kasutamise õigust) juba kohtumenetluse kestmise ajaks jms. Jällegi ei tee kohus seda omal algatusel. Advokaat oskab siinkohal tuvastada õiged asjaolud ning valida õige taotluse ja meetme, mis aitaks tagada vara säilimise ka pika kohtumenetluse kestel.

 

Kohtusse hagi esitamine


Kasuta advokaadi abi professionaalse õigusabi saamiseks

Viimaks võib tunduda, et vähemasti vaidluse elulisi asjaolusid ei tea keegi paremini kui sina. Tegelikult on see kahe otsaga asi. Kuigi su enda peas võib kõik tunduda ilmselge, on vajalik kolmandast isikust professionaali pilku, mis hindaks kriitiliselt seda, kas sul on võimalik neid asjaolusid kohtule edukalt tõendada, kui usutav üks või teine väide on, millised on vastaspoole võimalikud vastuväited ja milline on varasemast kohtupraktikast tulenevalt sellise vaidluse võimalik lõpptulemus. Seetõttu kasutavad ka advokaadid ise keerukama vaidluse või suurema nõude puhul enda esindajana mõnda teist advokaati. On tuntud ütlus, et kui sa oled iseendale advokaadiks, siis on sul järelikult rumal klient.


Kas advokaadibüroo asemel võib palgata õigusbüroo?

Eestis ei ole õigusteenuse osutamine üldiselt reguleeritud. See tähendab, et igaüks võibosutada õigusnõustamisteenust, muuhulgas koostada sulle hagi või vastuse hagile ja teatud piiranguid arvestades olla ka esindajaks kohtus. Absoluutselt igaüks võib luua õigusbüroo ja kutsuda end juristiks sõltumata haridusest, töökogemusest või isegi elementaarsest eesti keele oskusest. See ei tähenda, et Eestist ei leiaks pädevat õigusbürood, kuid vastutus eeltöö tegemisel ja pädevuse hindamisel jääb sinu kanda.


Advokaadiga   on   teisiti.   Advokaadiks   saab   end   nimetada   ja   advokaadibüroo   kaudu õigusteenust   osutada   üksnes   isik,   kes   on   omandada   erialase kõrghariduse,   läbinud advokaadieksami ja hinnatud kutsekomisjoni poolt kõlbeliseks, asjatundlikuks ja pädevaks pakkuma õigusabi. Advokaat peab läbima perioodiliselt täiendusõpet. Tema üle peab järelevalvet advokatuur, kellele on võimalik esitada vääralt käitunud advokaadi kohta kaebus. Advokaadil on kutsekindlustus, mis hüvitab advokaadi poolt tekitatud kahju. „Advokaat“ ja „Advokaadibüroo“   õigusabi   pakkuja   nime   ees   on   seega   justkui   kvaliteetset   teenust kinnitavaks kaubamärgiks.


Advokaat pakub kvaliteetset teenust

Advokaadil   on   kliendisuhtes   mitmed   seadusesse   kirjutatud   kohustused,   näiteks konfidentsiaalsuskohustus. Esiteks tähendab see, et advokaat ei tohi lobiseda sinu juhtumist sõbrale restoranis. Kuid seda võib tõenäoliselt oodata  ka muult eetiliselt professionaalilt. Olulisem   on   hoopis   see,   et   kliendisaladuse   hoidmise   kohustus   on   advokaadi   puhul seadusega tagatud. Advokaat ei tohi kliendisuhtest rääkida ning advokaadilt ei tohi selle kohta  ka teavet  nõuda.  Näiteks  ei pea  advokaat andma  kohtule  välja  õigusteenuse osutamise käigus saadud dokumente ning teda ei või sel teemal üle kuulata tunnistajana ega nõuda temalt seletusi. 


Advokaadibürood saab läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel. Kuna õigusbüroo ei ole reguleeritud teenus, ei saa sel olla ka seadusega antud tagatisi. Näiteks juhul, kui sind nõustas äritegevuse lõpetamisel jurist, võib kohus sinu nõustaja üle kuulata. Nõustajale ei pruugi see meeldida, kuid ta on sellisel juhul kohustatud andma tõeseid ütlusi mis tahes sinuga seotud asjaolu kohta täpselt samamoodi nagu seda peaks tegema äripartner, naaber, pealtnägija vms.

 

Viimaks tuleb arvestada ka kohtumenetluse kulusid. Advokaadi tunnihind on üldjuhul suurem õigusbüroo omast. Teisalt mõistetakse kohtus reeglina menetluskulud välja vaidluse kaotajalt ehk sul on võimalus advokaadile tasutud summad tagasi saada. Kui sind on aga nõustanud või sinule hagi koostanud isik, kes ei vasta tsiviilkohtumenetluses esindaja nõuetele, näiteks kellel ei ole erialast kõrgharidust, siis kohtupraktikast tulenevalt ei saa kohus sellele isikule makstud raha vastaspoolelt välja mõista. Tutvu advokaadibüroo Lepmets & Nõgese advokaatidega siin.