Advokaat selgitab: kuidas viiakse läbi kriminaalmenetlus?
Kuidas algab kriminaalmenetlus?
Kriminaalmenetlus algab enamasti peale kuriteokaebuse laekumist prokuratuurile. Näiteks ettevõtte omanik teeb prokuratuurile kirjaliku pöördumise, et juhatuse liige omastab ettevõtte vara ehk nö varastab ettevõtte tagant. Menetleja analüüsib saadud infot ja vajadusel kontrollib ka ise asjaolusid. Seejärel otsustab menetleja, kas olemasolev informatsioon on piisav, et alustada kriminaalmenetlust. KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKKo 3-1-1-60-09, p 9). Reaalsuses on kriminaalmenetluse alustamise lävend kõrgem. Seda mitmel põhjusel. Näiteks on prokuratuuri töökoormus kõrge. Vahel suunatakse kannatanu tsiviilkohtu poole, kui näiteks ettevõtte omanik saaks raha tagasi nõuda juhatuse liikmelt ka tsiviilkohtus.
Millal pöörduda advokaadi poole?
Kuna kriminaalmenetlus on isiku põhiõigusi ulatuslikult riivav menetlus, siis selle alustamisesse ei suhtuta kergekäeliselt. Seetõttu palkavad paljud kannatanud advokaadi juba enne kriminaalmenetluse algust, et suurendada kriminaalmenetluse alustamise tõenäosust. Advokaat oskab kuriteoteates välja tuua vajalikud asjaolud, et menetleja kriminaalmenetluse alustaks.
Kriminaalmenetluse alustamine varjatult
Osade kuritegude korral alustatakse kriminaalmenetlust nö varjatult. Näiteks narkokuritegude puhul jälgitakse kahtlustatavat pikemalt, et saada vajalikku informatsiooni ja tõendeid. Uurijad võivad paigaldada autosse või hoonetesse jälgimisseadeid, kuulata pealt telefonikõnesid jms. Selline varjatud jälgimine võib kesta võrdlemisi pikalt, isegi üle aasta. Kahtlustatav saab kriminaalmenetlusest teada alles esimese avaliku menetlustoiminguga, näiteks otsitakse läbi tema kontor või ta kuulatakse üle kahtlustatavana. Sellises olukorras tuleb koheselt pöörduda advokaadi poole, kuivõrd iga liigne lause või oma õiguste mitte teadmine võib menetluses kaasa tuua olukorra, mida hiljem advokaat enam heastada ei saa. Kui kaasata koheselt advokaat, siis on tõenäolisem saada menetluses positiivne lõpplahend.
Mida teha, kui on kahtlus kriminaalmenetluse alustamise osas?
Juhul kui isikul on kahtlus, et tema suhtes võidakse alustada või on juba alustatud kriminaalmenetlus, siis tasub koheselt advokaadi poole pöörduda. See on oluline eelkõige ettevõtete jaoks. Advokaat saab läbi viia ettevõtte sisejuurdluse, mille tulemusena on võimalik minimaliseerida riske ning teha vajalikud korrektuurid tegevuses, et välistada hilisemat menetlust või süüdimõistvat otsust. Sisejuurdluse käigus saab kujundada kaitsestrateegia ning tugevdada oma menetluslikku positsiooni (vt pikemalt sisejuurdluste kohta nt siit). Lepmets & Nõges Advokaadibüroo advokaadid oskavad kriminaalmenetluse vallas kvaliteetset õigusabi pakkuda.
Kohtuväline kriminaalmenetlus
Enamus kriminaalmenetlused lõpetatakse juba kohtueelses staadiumis. Menetlejal on kohustus läbi viia uurimine, mille käigus kogutakse nii süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Prokuratuur peab otsustama tõendite pinnalt, kas nende hinnangul on kahtlustatav teo toime pannud või mitte. Kui prokuratuur leiab, et kahtlustatava tegevus ei vasta kuriteo kvalifikatsioonile, siis kriminaalmenetlus lõpetatakse aluse puudumise tõttu. Sellisel juhul hüvitatakse kahtlustatavale ka tema advokaadi kulu.
Kui prokuratuuri hinnangul on kahtlustatav teo toime pannud, siis menetlus jätkub. Kahtlustatavale tutvustatakse kriminaaltoimikut advokaadist kaitsja vahendusel. Kui kahtlustatav tunnistab oma süüd, siis on enamasti mõistlik sõlmida kokkulepe prokuratuuriga. Advokaat saab kokkuleppemenetluses rääkida läbi tingimused, mis kahtlustatavale sobivad. Kui kahtlustatava jaoks on oluline saada õigeksmõistev otsus, siis tuleb kriminaalmenetlus lahendada kohtus. Selleks on mitu erinevat menetlusviisi, mida on täpsemalt kirjeldatud järgmises alapeatükis.
Võimalik on asja lõpetamine ka oportuniteediga (loe oportuniteedi kohta pikemalt siit). Lühidalt öeldes on põhimõtteliselt tegemist hoiatusega, kuid kahtlustatav peab täitma teatud kohustused. Tegemist ei ole süüdi ega õigeks mõistva otsusega. Karistusregistrisse oportuniteedi kohaldamise kohta märget ei tehta ehk register jääb nö puhtaks.
Kriminaalmenetlus kohtus
Klassikalises mõttes kriminaalmenetlus kohtus on üldmenetlus. See on see menetlus, mida filmides näidatakse ja millest meedia enamasti kirjutab. Pikk kohtuvaidlus, mille käigus kuulatakse üle tunnistajaid, uuritakse mõlema poole tõendeid ja peetakse pikkasid kohtukõnesid. Selline menetlusviis on kurnav nii riigi kui ka süüdistatava jaoks nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Hea advokaat saab vastava menetluse tulemit vägagi mõjutada. Kriminaalasja lahendamine üldmenetluses on mõistlik eelkõige suuremates ja olulisemates kriminaalmenetlustes või vägagi põhimõttelistes vaidlustes. Vastasel juhul ei pruugi menetluse finantseerimine olla korelatsioonis sellest saadava tulemiga.
Teised võimalikud kohtumenetlused on lihtmenetlused, millest enim levinumad on lühi- ja kiirmenetlus. Lühimenetluses ei kuulata tunnistajaid kohtus täiendavalt üle ega esitata uusi tõendeid. Kohus teeb otsuse tuginedes tõenditele, mis on kriminaaltoimikus. Süüdimõistva kohtuotsuse korral vähendatakse karistust 1/3 võrra. Kiirmenetluse korral taotleb prokuratuur kohtult asja läbi vaatamist 48 tunni jooksul. Kiirmenetluse eeldusteks on, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning kogutud on kõik vajalikud tõendid. Ka kokkuleppemenetluses peab kohus kinnitama prokuratuuri, advokaadi ja kahtlustatava poolt sõlmitud kokkuleppe. Täpsem info kohtus läbiviidavate kriminaalmenetluste kohta on leitav siin.
Kahtlustatava õigused
Kriminaalmenetluses on oluline, et kahtlustatav oleks teadlik oma õigustest. Selle jaoks on mõistlik koheselt kaasata advokaat, kes kahtlustatavat igakülgselt kaitseb. Esiteks on oluline teada, et kahtlustatav ei pea mistahes viisil aitama kaasa menetlusele või oma süü tõendamisele. See tähendab nii õigust keelduda ütlusi andmast, mistahes infot, aadresse, isikute nimesid jms välja andmast, õigust keelduda telefoni või arvuti paroole välja andmast jm.
Õiguskirjanduses on leitud, et kui muidu on tõendite loomine või hävitamine kuritegu, siis kahtlustataval võib teatud tingimustel vastav õigus olla. Seega võib olla välistatud isiku karistamine selle eest, et ta edastab ametivõimudele ebaõigeid andmeid eesmärgiga mitte paljastada enda poolt toime pandud kuritegu. Siinkohal tasub esmalt konsulteerida advokaadiga, et mitte tahtmatult toime panna kuritegu või halvendada oma menetluspositsiooni.
Kriminaalmenetluse konfidentsiaalsus
Kõikidele menetlusosalistele on oluline aru saada, millal on kriminaalmenetlus konfidentsiaalne. Vastasel korral võib järgneda lihtsale eksimusele priske trahv. Kohtueelne kriminaalmenetlus on alati konfidentsiaalne ning infot selle kohta võib avaldada vaid prokuratuuri loal. Kahtlustatavat ei trahvita konfidentsiaalsusnõude rikkumise eest. Kohtumenetluse puhul peab kohus otsustama, kas ta kuulutab menetluse kinniseks. Teatud juhtudel on see vajalik, nt alaealise kannatanu õiguste kaitsmiseks. Kohtul on ka voli otsustada mis ulatuses on kohtumenetlus salajane. Peale kohtumenetluse lõppu ehk kohtuotsuse jõustumisel käitub kohus kui kriminaalasja toimiku valdaja haldusorganina, mitte enam kohtuna. Selles rollis on kohtul kui haldusorganil kohustus analüüsida, kas antud kriminaalmenetluse otsus, toimik jm on salajased või mitte. Näiteks kui kohus kuulutas kohtumenetluse kinniseks, siis ei tähenda see automaatselt, et peale kohtuotsuse jõustumist on kriminaalasja toimik jm endiselt kaitstud konfidentsiaalsusega.