Kahjunõude esitamine: mida peaksid teadma?

Kahjunõude esitamine on teema, mille puhul tuleks esmalt teada kahju hüvitamise nõude õiguslikku alust. Võlaõigus eristab üldjoontes kahte: lepingulist ja lepinguvälist (ehk deliktilist) kahju. See ei ole üksnes teoreetiline eristus vaid mõjutab nõude esitamise tingimusi, mistõttu tuleb erisust sisuliselt mõista.

Kahjunõude esitamine lepingulise ja lepinguvälise kahju puhul

Esmapilgul võiks eristus tunduda lihtne: kas poolte vahel oli sõlmitud leping või ei. Paraku see nii ei ole ja lepingulise ning lepinguvälise kahju vahel orienteerumine ei ole alati väga selge. Ka lepingu olemasolu korral peab tekkinud kahju ärahoidmine olema rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks. Näiteks juhul, kui tellitud torumees radiaatori lõhub ja veekahjustuse tekitab, oleks ilmselt tegemist lepingulise kahjuga. Kui torumees lõhub aga kaubikuga manööverdades su väravaposti, tuleks pigem möönda, et sellise kahju ärahoidmine ei olnud ühegi lepingust tuleneva kohustuse eesmärgiks ning et tegemist on lepinguvälise kahjuga.

Samuti kohalduvad lepingulise kahju hüvitamise sätted mitmetel juhtudel, kus rikutud kohustus ei tulene otseselt lepingust vaid muust seaduse alusel tekkinud võlasuhtest. Kohtupraktika kohaselt hüvitatakse lepingulise kahju sätete järgi muu hulgas ka juriidilise isiku juhatuse liikme vastu esitatavad nõuded, kaasomandi rikkumisest tulenevad nõuded teiste kaasomanike vastu ja lepingueelsete läbirääkimiste rikkumisest tulenevad nõuded (ka olukorras, kus pooled lepingu sõlmimiseni ei jõudnudki). Kui sinu olukord ei ole tundu sulle selge, on mõistlik küsida nõu Advokaadibüroo Lepmets & Nõges advokaatidelt

Kahjunõude esitamine

Lepinguvälise kahjunõude esitamine

Lepinguvälise kahju puhul räägime üldjuhul kahjust, mis peab olema tekitatud õigusvastaselt. Tõsi, valdavalt on kahju tekitamine näiteks elu, tervist, omandit vms õigust kahjustades juba eelduslikult õigusvastane. Lisaks peab lepinguvälise vastutuse korral hüvitama kahju isik, kes oli kahju tekitamises süüdi. Süü hindamisel arvestatakse muu hulgas kahju tekitaja vanust, haridust, teadmisi ja muid isiklikke omadusi. 

Kahju tekitaja süü võib seisneda nii tahtluses kui hooletuses. Hooletus tähendab käibekohustuse täitmata jätmist, midagi mis selles olukorras oleks igalt isikult oodatud. Käibekohustus tähendab kõigi abinõude kasutamist selleks, et ära hoida sinu tegevusega kaasneva või sinu kontrolli all oleva ohu realiseerumist. Käibekohustuseks võib pidada sõltuvalt olukorrast näiteks rõduäärele raske lillevaasi asetamisel selle tugevat kinnitamist, majaesise tänava puhastamist kiilasjääst, teeremondi ala tähistamist piirete ja ohumärkidega jms.

Riskivastutus lepinguvälise kahju puhul

Lepinguvälise kahju erivormiks on asja omaniku või valdaja riskivastutus. Mõni asi või tegevus on juba oma loomu poolest niivõrd ohtlik, et ka hoolsuskohustuse professionaalne järgimine ei suuda alati välista ohu realiseerumist. Kahju tekitaja vastutab, kui kahju tekkis tema valitsetava asja või tema ohtliku tegevusega seotud riski realiseerumisel. Selline kahju ei sõltu seetõttu ka isiku süüst. Näiteks vastutab loomapidaja looma tekitatud ja ehitise omanik ehitise varisemisega tekkinud kahju eest. Suurema ohu allikaks peetakse ka mootorsõidukit. Seetõttu hüvitab kindlustus tihtilugu kahe sõiduki avarii korral kahju vaid osaliselt, kuivõrd mööndakse, et kahju eest on vastutavad mõlemad sõidukijuhid ning vaid harvadel kordadel saab ainuvastutavaks pidada vaid ühte juhti.

Kui kahjunõuded konkureerivad

Kui sul on kahju tekitaja vastu lepinguline kahjunõue, ei saa sa esitada kahju hüvitamist lepinguvälisel alusel. See ei kehti juhul, kui kahju seisnes surma või kehavigastuse põhjustamises, mispuhul on võimalik esitada kahjunõue emmal-kummal alusel. Nagu varasemalt mainitud, saab lepinguvälise kahju hüvitamise nõude esitada ka siis, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine. Eelnevaga ei tohi aga segamini ajada olukorda, kus lepinguga on kahju hüvitamine teatud olukorras välistatud või teatud summaga piiratud. Kirjeldatud juhul ei saa hüvitamata jäänud kahju osas esitada kahjunõuet lepinguvälise kahju alusel.


Miks on kahjunõuete eristamine oluline?

Eristus ei ole üksnes teoreetiline. Lepingulise kahju hüvitamise puhul kehtib põhimõte, et vastutusest vabastab reeglina vaid vääramatu jõu olemasolu. Lepinguvälise vastutuse korral hinnatakse ka kahju tekitaja süüd ja kahju tekitaja ei vastuta, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi.


Eristus on oluline ka juhul, kui kahju tekitanud sündmusest on mõnda aega möödunud ning nõue võib olla aegunud. Tavapärane lepinguline kahjunõue aegub üldreeglina kolme aasta möödudes alates kahju tekitamisest. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva lepinguvälise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on aga kolm aastat ajast, mil kahjustatud isik sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust, kuigi mitte rohkem kui kümme aastat alates kahju tekitanud sündmusest. 


Kahjunõude esitamise erisused

Kahju hüvitamise peamine põhimõte on, et kahju kannatajale tuleb taastada varaline olukord, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, kus kahju ei oleks esinenud. Kahjunõude alusest võib aga sõltuda hüvitise täpne ulatus. 


Lepingu rikkumise korral tuleb hüvitada kahju ulatuses, mida isik pidi lepingu sõlmimise ajal selle rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägema. Lepinguline vastutus kaitseb ka poolte puhtmajanduslikke huve. Samas lepinguvälise vastutuse puhul on reeglina puhtmajandusliku kahju hüvitamine välistatud. Kaitstud on vaid konkreetne õigushüve (näiteks remondikulud kahjustatud korteri omanikule), mitte vara tervikuna (näiteks allüürist saamata jäänud tulu korteri üürnikule). 


Kohtupraktika kohaselt ei ole põhimõte siiski absoluutne, kuid kokkuvõttes ei saa välistada, et lepinguvälise kahju alusel rahuldamata jääva nõude saaks rahuldada lepingu rikkumise sätete alusel ja vastupidi. Kui nõude formuleerimine tundub keeruline, võib julgelt pöörduda Lepmets & Nõges Advokaadibüroo advokaatide poole.


Muud kahjunõude esitamisega puudutavad küsimused

Eelnevaga kahjunõude esitamine ei piirdu vaid alles algab. Selleks, et teada, millise kahju hüvitamist saab millises ulatuses nõuda, tasuks lähemalt tutvuda hüvitatava kahju liikidega. Nendeks on varaline kahju, seejuures saamata jäänud tulu, ja mittevaraline ehk nn moraalne kahju.