Advokaat selgitab: millised on erinevad kahju liigid?
Kahju võivad tekitada erinevad sündmused: näiteks kui koostööpartner rikub lepingut, kui lohakas naaber ujutab su korteri üle või kui joobes külastaja tuleb sulle baaris kallale. Samuti võib selliste tegudega kaasnev kahju esineda mitmel eri kujul. Üldjoontes võib teo tagajärjeks olev kahju olla kas varaline või mittevaraline. Sellega täpsustused siiski veel ei lõpe. Allpool on Lepmets & Nõges Advokaadibüroo välja toonud, millised on erinevad kahju liigid, mille hüvitamist on Eesti kohtutes võimalik kahju tekitajalt nõuda.
Otsene varaline kahju
Varaline kahju on igasugune negatiivne mõju sinu varale selle laiemas tähenduses. Varaline kahju jaguneb omakorda otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinenud vara väärtust, aga samuti ka vara kahjustamisega seotud väärtuse vähenemist ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid.
Näiteks võib asja kahjustamise korral olla varaliseks kahjuks asja remondikulud, uue asja ostmisel aga selle hind. Kehavigastuse korral saab kahju esineda otseste ravikulude näol, aga samuti on kahjuga hõlmatud näiteks invaliidistumise järel tekkinud kulud abivahenditele või erivajaduste tarbeks vannitoa ümberehitamisele. Lepingu rikkumise puhul, näiteks tarnetähtaja ületamisel, võib kaasneda ja olla teatud juhtudel hüvitatav kahju, mis tekib kauba ostjal teise lepingupartneri ees kas viivise või leppetrahvi näol. Liiklusõnnetuse järel saab kahjuna käsitleda auto remonditöökotta transportimise kulusid. Kahju hulka võivad kuuluda ka laenuintressid, kui laenu võtmine oli objektiivselt vajalik kahju tekitamise tõttu (näiteks kiireteks remondi- või ravikuludeks). Kahju sissenõudmiseks ei ole reeglina vajalik, et kulud oleksid eelnevalt kantud, samuti võib kahjuna nõuda selliste kulude hüvitamist, mis tekivad alles tulevikus.
Otsese varalise kahju hulka kuuluvad seejuures ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõnda võivad olla hüvitatavad kulud, mis on seotud eksperdi poolt kahjustuse ulatuse tuvastamise või asja parandamise mõistlikkuse ja kulude hindamisega. Samuti on hõlmatud kohtuvälises menetluses kantud kulud professionaalsele õigusabile, kui need on kantud kahjuga seotud asjaolude ja õigusliku olukorra hindamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke ja mõistlikke toiminguid. Seetõttu on professionaalne õigusabi kohtueelses staadiumis vähemalt üldjuhul mõistlik, mistõttu on sellega seotud kulud kahjuna sissenõutavad.
Saamata jäänud tulu
Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
Saamata jäänud tulu on tihti raskesti hinnatav, kuivõrd see on tõenäosuslik: hinnata tuleb potentsiaalset oodatavat kasu, teisi alternatiivseid kasu teenimise võimalusi, kasu saamise nimel juba tehtud ja veel tegemist vajavat tööd ja investeeringuid jms. Kohtupraktikas on õnneks kinnitatud, et kahju leidmise keerulisus ei ole aluseks kahju välja mõistmata jätmisele.
Saamata jäänud tuluks võib olla ka saamata töötasu, ettevõtlustulu, edasimüügitulu, samuti hinnatõusuna kaotatud summa. Kahjustatud isik peab tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu teenida ning et see võimalus kadus kahju tekitamise tõttu. Auto kahjustamise korral ei saa tavaline autoomanik nõuda auto edasimüügist saamata jäänud tulu, kui tal ei ole võimalik tõendada, et ta ostis auto just sel eesmärgil või tegutses aktiivselt selle tulemuse saavutamise nimel enne kahjujuhtumit. Äritegevuses autode edasimüügiga tegeleval isikul on saamata jäänud tulu tõendamine aga oluliselt lihtsam.
Kuigi potentsiaalne saamata jäänud tulu ulatus võib olla väga suur, eriti äritegevuses, piirab seda ettenähtavuse printsiip: seaduse järgi peab lepingu rikkuja hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi ette või pidi ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena juba lepingu sõlmimise ajal.
Mittevaraline kahju
Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaraline kahju on kahju, mida ei ole oma iseloomu tõttu võimalik konkreetse summana hinnata. Milline summa vastab noore inimese moonutatud näole? Kui palju aga stress ja paanika, mida põhjustavad sotsiaalmeedias avaldatud valed, avalik solvamine ja anonüümsed ähvarduskirjad? Kuidas hüvitada igaveseks kaotatud võimalust tegeleda oma lemmikhobiga või ratastoolis veedetud elu?
Nendele küsimustele ei ole võimalik vastata objektiivselt. Mittevaralist kahju nimetatakse seetõttu ka moraalseks või hingeliseks kahjuks. See ei tähenda, et mittevaralist kahju tekitanud sündmus peab ka ise aset leidma vaimses sfääris. Mittevaraline kahju võib mõnes olukorras tekkida ka lepingu rikkumise tagajärjel, juhul kui lepingus sisalduv kohustus on suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Vastupidiselt võib ka kellegi maine kahjustamine põhjustada otsest varalist kahju, näiteks kui meedias levitatud valesüüdistuse tõttu taganeb lepingupartner koostöölepingust.
Kui kahju on tekitatud Isikult vabaduse võtmisega, isikule kehavigastuse tekitamisega, tema tervise kahjustamisega või muu isikuõiguse rikkumisega nagu au teotamisega, tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitisena alati maksta mõistlik rahasumma.
Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa tuletada ekspertiisi või arvete abil, ei pea kahjustatud isik tingimata summat valima vaid võib paluda ka kohtul endal otsustada, milline oleks asjaoludele vastav õiglane summa. Kohtuniku arvamus ei pruugi aga kahjustatud isikut rahuldada. Seetõttu soovitame konsulteerida advokaadiga, kes aitab paremini hinnata, millist summat on mõistlik küsida ja oodata. Eestis on tänaseks välja kujunenud pikaaegne kohtupraktika erinevatest õnnetusjuhtumitest, tervisekahjustustest ja muudest rikkumistest ning nende põhjal välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitistest. Kohtupraktika ja juhtumi konkreetse asjaolude pinnal leiab advokaat summa, mille nimel tasub vaielda.
Mis mõjutab kahjunõude ulatust veel täiendavalt?
Kahjunõude puhul on oluline ka kahjunõude alus. Lepingulise ja lepinguvälise (ehk deliktilise) kahju puhul võivad erineda ka nõutava kahju liigid. Saamata jäänud tulu näol on tihti tegemist puhtmajandusliku kahjuga, mis ei kuulu reeglina hüvitamisele deliktilise vastutuse korral. Teisalt on lepingutes tihti kahjuhüvitis piiratud teatud kahju liikide või maksimumsummadega.
Kuna kahjustatu ei tohi kahju tagajärjel rikastuda, tuleb arvestada, et kahjustatu ei saa nõuda kahju hüvitamist osas, mis hüvitatakse juba teiste institutsioonide poolt, näiteks haigekassa, töötukassa ja muude sotsiaaltoetuste pakkujate kaudu. Teisalt saab kahjustatu nõuda kahju tekitajalt ikkagi seda osa kahjust, mida kolmandad isikud ei hüvita piirmäärade või omavastutuse tõttu. Kahjunõudest tuleb maha arvestada ka kulud, mida kahjustatu säästis kahju tekkimise tõttu. Kohtupraktikas on näiteks leitud, et kuigi ka vanas korteris peab olema töökorras küttekolle, ei ole see eelduslikult uhiuus, mistõttu tuleb küttekolde uuega asendamise hinnast maha arvestada osa, mida kahjustatu säästab seeläbi, et ei pea küttekollet teatud aastate möödudes uuesti asendama.
Kahjunõude kohtusse esitamisel tuleb olla konkreetne. Esitatud nõude suurus mõjutab riigilõivu suurust, rahuldatud nõude suurus aga õigusabikulude väljamõistmist vastaspoolelt. Samuti on iga teoreetiline nõudeõigus paratamatult piiratud asjaoludega, mida on võimalik tõendada.