Vandeadvokaat Kristjan Nõges esindab Swedbanki Riigikohtus suulisel istungil
Uus aasta on alanud hoogsalt! Riigikohus korraldab avalikud istungid kahes tsiviilasjas. Neist esimene põhineb Swedbanki kassatsioonkaebusel ja selles tuleb arutlusele krediidiasutuste õigus tarbijaga sõlmitud põhimaksteenuste lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Swedbanki esindab Riigikohtus Lepmets & Nõgese advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Kristjan Nõges, kelle sõnul saab asjas tehtav lahend olema finantsturu jaoks igal juhul märgilise tähendusega. Vaidluse olulisust peegeldab ka Riigikohtu valitud menetlusvorm – Riigikohus korraldab suuliseid istungeid väga harva.
Millest vaidlus tekkis?
Selles kohtuasjas on arutusel hagi, mille eraisikust klient esitas Swedbanki vastu temaga sõlmitud arvelduskonto ja maksekaardi lepingu lõpetamise tõttu. Klient nõuab, et Swedbank jätkaks talle makseteenuste osutamist. Swedbank aga põhjendas lepingu ülesütlemist kliendiga seonduva kõrge rahapesuriskiga. Lepingu ülesütlemine järgnes üleriigilisele meediakajastusele, milles kõnealust panga klienti seostati nn Magnitski rahapesuafääriga.
Mis on Magnitski afäär?
See kurikuulus juhtum sai alguse 2007. aastal suvel, mil Vene võimud võtsid üle USA ärimehele Bill Browderile kuuluvad fondid ja vormistasid need võltsingutega ümber. Uus omanik tegi seejärel Moskva maksuametile taotluse tagastada varem “ekslikult” maksudena tasutud 230 miljonit dollarit. Selle sama väljapetetud 230 miljoniga hakatigi skeemitama, et rahale lõpuks aus nägu anda. Sergei Magnitski oli Bill Browderi advokaat, kes hakkas pettust päevavalgele tooma. Vene võimud aga vahistasid ta peagi ning panid vangi. Vanglas olles haigestus Sergei Magnitski pankreatiiti, talle ei võimaldatud õigeaegset arstiabi ning 2009. aastal ta suri, kusjuures tema kehalt leiti peksmise jälgi. Edaspidi oli sel hämaral rahal juures vere hõng ning juhtum ristiti Magnitski afääriks.
Kuidas lahendas asja maakohus?
Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et makseteenuse lepingu lõpetamise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud ja Swedbankil esines muu hulgas alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohtu hinnangul puudus alus kahelda Swedbanki riskihinnangus ja kliendisuhte lõpetamise otsuse põhjendatuses, arvestades riskiisu määratlemise regulatsiooni ning krediidiasutuse vastutust ja sanktsioone kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni RahaPTS ja seonduvate rahvusvaheliste regulatsioonide mittenõuetekohasel järgimisel. Maakohus pidas veel vajalikuks märkida, et tarbijatele põhimakseteenuse osutamise tagamise probleem ei ole kohtu hinnangul lahendatav või ületatav seaduse tõlgendamise ega analoogia kohaldamise abil, vaid tegemist on süstemaatilisemat lähenemist vajava küsimusega, kuivõrd see on seotud mitme nii siseriikliku kui Euroopa Liidu õigusakti regulatsiooniga.
Millise lahendi tegi ringkonnakohus?
Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja tuvastas, et pooltevaheline makseteenuse osutamise leping ei lõppenud Swedbanki ülesütlemisavalduse alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna Swedbank oli tuginenud üksnes korralisele ülesütlemisele ega väitnud, et tema tahteks oli leping erakorraliselt üles öelda, siis ei oleks maakohus tohtinud hinnata Swedbanki ülesütlemisavaldust erakorralise ülesütlemisena. Tarbijaga sõlmitud makseteenuse korralise ülesütlemise osas asus ringkonnakohus aga seisukohale, et see pole võimalik.
Mille üle Riigikohtus vaieldakse?
Riigikohtus on kohtuasja üheks põhiliseks vaidlusküsimuseks, millistel tingimustel võib krediidiasutus tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu ühepoolselt üles öelda, arvestades nii võlaõigusseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega – eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. a direktiiviga 2014/92/EL – tarbijate kaitseks kehtestatud reegleid. Arutluse alla tuleb muu hulgas küsimus, kas viidatud direktiiv on siseriiklikusse õigusesse nõuetekohaselt üle võtud ja kui mitte, siis kas direktiivil nr 2014/92/EL saaks olla vaidluse lahendamisel vahetu või kaudne õigusmõju ning jaatava seisukoha puhul, mis on sellise õigusmõju tagajärjed tsiviilasja lõpptulemuse seisukohalt.
Millal advokaat istungil esineb?
Riigikohtu istung toimub 19. jaanuaril 2023. aastal algusega kell 11:00. Istung peetakse Riigikohtu üldkogu saalis, mis on ühtlasi ka Riigikohtu kõige suurem istungisaal. Istung on avalik ning Lepmets & Nõges advokaadibüroo advokaadid soovitavad huvi korral kindlasti vaatama tulla!
Seotud lood
Juhatuse liikme konkurentsipiirang ja konfidentsiaalsuskohustus pärast ametiaega
Osaühingu ja aktsiaseltsi juhatuse liikmel on seadusega määratud keskn...
Kuidas valmistuda kohtuprotsessiks: olulised näpunäited ja soovitused
Kohtuistung võib tunduda aukartust äratava ja isegi hirmutava kogemuse...
Oleme kõrgelt hinnatud advokaadibüroo
Kindel partner kohtuvaidlustes!
Kohtumenetluse osakonna juhataja
Meie koostöö advokaatidega Lepmets & Nõges kestab juba aastaid ja on siiani olnud väga edukas. Meie hinnangul pakuvad nad turu kõige kvaliteetsemat ja ühtlasi ka kõige kiiremat teenust – tehes seda seejuures väga hea hinnaga. Soovitan!
Nõukogu esimees
Olen kasutanud nende juriidilist nõustamist ja abi mitmel erineval korral. Viimati üllatas vandeadvokaat Tauri Tigasson mind positiivselt oma proaktiivse lähenemise, täpse ja sihikindla nõustamisega, sundides mind isegi tõhusamalt tegutsema. See ületas minu sõnastamata ootused. Koostöö nendega on olnud tõeline nauding.
Väga kõrgel tasemel, suure silmaringiga ja usaldusväärne partner õigusabi küsimustes. Turvatunne on kõige olulisem, mida õigusabi puhul kliendina ootan, ning seda kogemust Advokaadibüroo Lepmets & Nõges alati pakub. Õigusabi peabki selline olema – aitäh, et olete alati olemas!
Hiljuti tegin koostööd Advokaadibürooga Lepmets & Nõges ja nende professionaalsus ületas kõik ootused. Nende advokaadid on väga teadmiste- ja oskusterikkad, pakkudes selgeid nõuandeid ja tuge igal sammul. Mulle avaldas muljet, kuidas nad pühendusid kliendi vajadustele, hoides mind alati informeerituna ja vastates kõikidele küsimustele. Suurepärane teenindus ja tõeline hool kliendi vastu teevad neist tipptasemel advokaadibüroo. Soovitan soojalt!
Mina ja mu pere oleme siiralt tänulikud Lepmets ja Nõges büroole, kelle leidsime tuttavate soovitusel. Pikajaline ja kurnav protsess oli tupikus, kuid tänu professionaalsele abile, asjatundlikkusele, leidlikkusele ja veelgi olulisem, olukorra mõistmisele ja inimlikule suhtumisele saame täna jätkata tavapärase eluga.
Vanasõna ütleb, et lubaja hea mees, sõnapidaja veel parem. Lepmets & Nõges on minuga asju ajades olnud alati sõnapidaja. Hindan enim nende teadmisi, professionaalsust ja andekust. Võin ausalt öelda, et olen nende tööga olnud alati 100% rahul.
Lahendused on alati vastanud ootustele ning isegi ületanud neid. Meeldiv suhtumine, sõbralikkus ja professionaalsus protsessi igas etapis. Kindel ja vajalik partner õigusküsimustes ning vaidlustes!
Tegevjuht
ALFA International on juhtiv sõltumatute advokaadibüroode võrgustik, asutatud 1980. aastal. Tegemist on suurima õigusalase võrgustikuga, mis pakub tõhusaid lahendusi üle maailma. Oleme selle võrgustiku ainus liige Eestis.
Gasellid on kiiresti arenevad ettevõtted, mis on 3 aasta jooksul kasvatanud käivet ja kasumit üle 50% ning loonud palju uusi töökohti. Alla 1% Eesti ettevõtetest on gasellid. Oleme Gasellfirma tiitli võitnud kahel korral.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on suurim ja mõjukaim ettevõtjaid esindav organisatsioon Eestis, tegutsenud 99 aastat. Kojal on üle 3500 liikme, kelle panus moodustab üle 40% Eesti firmade netokäibest ja maksutulust.