Lepmets & Nõges Advokaadibüroo advokaat Kristjan Nõges esindab Swedbanki Riigikohtus suulisel istungil

Uus aasta on alanud hoogsalt! Riigikohus korraldab avalikud istungid kahes tsiviilasjas. Neist esimene põhineb Swedbanki kassatsioonkaebusel ja selles tuleb arutlusele krediidiasutuste õigus tarbijaga sõlmitud põhimaksteenuste lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Swedbanki esindab Riigikohtus Lepmets & Nõgese advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Kristjan Nõges, kelle sõnul saab asjas tehtav lahend olema finantsturu jaoks igal juhul märgilise tähendusega. Vaidluse olulisust peegeldab ka Riigikohtu valitud menetlusvorm – Riigikohus korraldab suuliseid istungeid väga harva. 

Millest vaidlus tekkis?

Selles kohtuasjas on arutusel hagi, mille eraisikust klient esitas Swedbanki vastu temaga sõlmitud arvelduskonto ja maksekaardi lepingu lõpetamise tõttu. Klient nõuab, et Swedbank jätkaks talle makseteenuste osutamist. Swedbank aga põhjendas lepingu ülesütlemist kliendiga seonduva kõrge rahapesuriskiga. Lepingu ülesütlemine järgnes üleriigilisele meediakajastusele, milles kõnealust panga klienti seostati nn Magnitski rahapesuafääriga.

Mis on Magnitski afäär?

See kurikuulus juhtum sai alguse 2007. aastal suvel, mil Vene võimud võtsid üle USA ärimehele Bill Browderile kuuluvad fondid ja vormistasid need võltsingutega ümber. Uus omanik tegi seejärel Moskva maksuametile taotluse tagastada varem “ekslikult” maksudena tasutud 230 miljonit dollarit. Selle sama väljapetetud 230 miljoniga hakatigi skeemitama, et rahale lõpuks aus nägu anda. Sergei Magnitski oli Bill Browderi advokaat, kes hakkas pettust päevavalgele tooma. Vene võimud aga vahistasid ta peagi ning panid vangi. Vanglas olles haigestus Sergei Magnitski pankreatiiti, talle ei võimaldatud õigeaegset arstiabi ning 2009. aastal ta suri, kusjuures tema kehalt leiti peksmise jälgi. Edaspidi oli sel hämaral rahal juures vere hõng ning juhtum ristiti Magnitski afääriks. 

Kuidas lahendas asja maakohus?

Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et makseteenuse lepingu lõpetamise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud ja Swedbankil esines muu hulgas alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohtu hinnangul puudus alus kahelda Swedbanki riskihinnangus ja kliendisuhte lõpetamise otsuse põhjendatuses, arvestades riskiisu määratlemise regulatsiooni ning krediidiasutuse vastutust ja sanktsioone kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni RahaPTS ja seonduvate rahvusvaheliste regulatsioonide mittenõuetekohasel järgimisel. Maakohus pidas veel vajalikuks märkida, et tarbijatele põhimakseteenuse osutamise tagamise probleem ei ole kohtu hinnangul lahendatav või ületatav seaduse tõlgendamise ega analoogia kohaldamise abil, vaid tegemist on süstemaatilisemat lähenemist vajava küsimusega, kuivõrd see on seotud mitme nii siseriikliku kui Euroopa Liidu õigusakti regulatsiooniga.

Millise lahendi tegi ringkonnakohus?

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja tuvastas, et pooltevaheline makseteenuse osutamise leping ei lõppenud Swedbanki ülesütlemisavalduse alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna Swedbank oli tuginenud üksnes korralisele ülesütlemisele ega väitnud, et tema tahteks oli leping erakorraliselt üles öelda, siis ei oleks maakohus tohtinud hinnata Swedbanki ülesütlemisavaldust erakorralise ülesütlemisena. Tarbijaga sõlmitud makseteenuse korralise ülesütlemise osas asus ringkonnakohus aga seisukohale, et see pole võimalik.

Mille üle Riigikohtus vaieldakse?

Riigikohtus on kohtuasja üheks põhiliseks vaidlusküsimuseks, millistel tingimustel võib krediidiasutus tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu ühepoolselt üles öelda, arvestades nii võlaõigusseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega – eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. a direktiiviga 2014/92/EL – tarbijate kaitseks kehtestatud reegleid. Arutluse alla tuleb muu hulgas küsimus, kas viidatud direktiiv on siseriiklikusse õigusesse nõuetekohaselt üle võtud ja kui mitte, siis kas direktiivil nr 2014/92/EL saaks olla vaidluse lahendamisel vahetu või kaudne õigusmõju ning jaatava seisukoha puhul, mis on sellise õigusmõju tagajärjed tsiviilasja lõpptulemuse seisukohalt.

Millal advokaat istungil esineb?

Riigikohtu istung toimub 19. jaanuaril 2023. aastal algusega kell 11:00. Istung peetakse Riigikohtu üldkogu saalis, mis on ühtlasi ka Riigikohtu kõige suurem istungisaal. Istung on avalik ning Lepmets & Nõges advokaadibüroo advokaadid soovitavad huvi korral kindlasti vaatama tulla!