Postimees avaldas Kristjan Nõgese arvamusloo liiklusrikkumiste hinnasildistamisest
Käesoleva aasta aprillikuus jõudis avalikkuseni politseiametnikele välja töötatud juhend, milles sätestatakse täpselt, kui suuri trahve peavad politseinikud määrama ühe või teise liiklusrikkumise eest. Juhendi kehtestanud politsei- ja piirivalveameti hinnangul teenib juhend eelkõige õigusselguse eesmärki. Juhend on seejuures ka põhjalik – sisaldab isegi õpetussõnu, mille saatel peaks trahvikirjutamine kulgema veelgi eesmärgipärasemalt.
Esialgu tuleb politseinikel juhendijärgsed õpetussõnad paraku küll pähe õppida või paberilt maha lugeda, kuid tulevikus võiks kaaluda ka nende salvestamist infokandjale, millelt saaks neid ühe nupuvajutusega esitada ka kõige kidakeelsem ametnik. Koostöös näiteks mõne erakonnaga võiks juhendist isegi valmida meeldejääv viisijupp. Politsei- ja piirivalveameti vaatenurgast on raske leida argumente, miks peaks operatiivsõiduki autoraadios valitsema trahvikirjutamise ajal vaikus. Nähtavalt pole trahvikirjutamine enamat kui mehhaaniline töö ning teadupärast kulgeb viimane laulu saatel oluliselt ladusamalt.
Riigikassa täitmisel ei ole seejuures raisata mitte ühtegi sekundit, sest praegusest olukorrast tingitud politseiametnike reakoosseisu puudus ei rahulda juba ammu mitte kedagi. Rohkem trahve tähendaks aga rohkem raha, mis omakorda võimaldaks ametisse nimetada rohkem politseinikke, kes saaksid seejärel kirjutada veel rohkem trahve. Sedavõrd ülla tulemuseni jõudmine ei saagi olla kerge, kuid tundub, et nüüdseks on lahendus ikkagi leitud – politseiametnike kaalutlusõigus trahvide määramisel tuleb redutseerida nullini. Võlu peitubki ju lihtsuses. Kui selline lihtsus on ka juriidiliselt korrektne, siis milles küsimus. Paraku tuleb nentida, et politsei- ja piirivalveameti poolt liiklusrikkumiste hinnasildistamine on kõike muud kui juriidiliselt korrektne.
Enamik liiklusrikkumisi on tõepoolest väärteod, mille kohtuväliseks menetlejaks on just politsei- ja piirivalveamet. Tähelepanelik lugeja märkas eespool ka kerget sarkasmi, kuid mitmetimõistetavuse välistamiseks – trahvikirjutamine tähendab tegelikkuses siiski igal juhul enamat kui mehhaanilist tööd. Politsei poolt trahvide määramine tähendab väärtegude kohtuvälist menetlemist, täpsemalt väärtegude kohtuvälist lahendamist. Väärtegude kohtuväline lahendamine on aga õigusemõistmine ja seda kõige otsesemas mõttes. Ametnikud, kelle ülesandeks on väärteoasjades isikutele siduvate otsuste tegemine, etendavad nimetatud ülesande täitmisel sisuliselt kohtuniku rolli.
Nii peavad sellised ametnikud olema erapooletud, kasutama õigesti neile seadusega antud kaalutlusõigust ja tõlgendama väärteomenetluses kõrvaldamata jäänud kahtlusi menetlusaluse isiku kasuks, arvestama asja lahendamisel kõiki olulisi asjaolusid jne. Loetelu võiks veel jätkata, kuid lakooniliselt saab selle siiski taandada ühele õigusriigi alustalale – iga riigiametnik, ka väärteo kohtuväline lahendaja, peab oma tegevuses igakülgselt järgima seadust. Just üksnes seadus sätestab ka need piirmäärad, mille raamidesse peab jääma ühe või teise rikkumise eest määratav karistus. Tegemist on üleriigilist tähtsust eviva kriminaalpoliitilise otsusega, mille langetamise pädevus on riigikogul, mitte politsei- ja piirivalveametil.
Väärteo kohtuväliselt menetlejalt kõnealuse juhendi järgimise nõudmine tähendab seda, et kohtuvälisele menetlejale seadusega antud kaalutlusõigust piiratakse seadusest oluliselt alamalseisvama õigusaktiga. Lisaks asjaolule, et kehtivas õiguses puudub volitusnorm sellise sisuga akti kehtestamiseks, ei saa mööda vaadata ka kõnealuse akti otsestest mõjudest.
Kehtestatud juhendi kohaselt lausa välistatakse mitmete igati mõistlike ja õigusriiki iseloomustavate õigusnormide rakendamine. Nii kaotab juhendis nimetatud liiklusrikkumiste kontekstis igasuguse tähenduse seadusandja poolt spetsiaalselt vähetähtsate rikkumiste menetlemiseks ette nähtud hoiatamismenetlus. Piltlikult öeldes – mis siis, et kiirushoidik oli seatud lubatud kiirusele ning tee oli järsu languga – 1 km/h üle lubatu tähendab vähemalt 40 euroni ulatuvat rahatrahvi ning kõikvõimalikud põhjendused ja vabandused võib adresseerida kohtule.
Kohtutega seoses ei saa jätta märkimata, et juhendis sätestatud karistusmäärad on suuresti vastuolus ka kohtupraktikas omaks võetud karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mida tuleb seejärel korrigeerida lähtuvalt konkreetse rikkuja süü suurusest ning üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest. Kehtestatud juhendi järgi tuleb kohtuvälisel menetlejal seevastu võtta nii mõnegi rikkumise puhul karistuse mõistmisel lähtepunktiks aga sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületav karistusmäär ning üld- ja eripreventiivsete kaalutluste teostamisest pole juttugi.
Teisisõnu – tehaksegi trahv, mis on kohtupraktikaga vastuolus, ning vastuolu kõrvaldamiseks viidatakse stoilise rahuga jällegi võimalusele pöörduda kohtusse. Tõsi, teoorias on kohtusse pöördumise võimalus tõesti olemas. Praktikas eeldab kohtutee pahatihti aga ressursse, mis ei pruugi olla käepärast ka majanduslikult paremal järjel olevatel isikutel.
Praktiseeriva juristi seisukohalt on politsei- ja piirivalveameti uus võluvits kahtlemata teretulnud – veel rohkem ebaõiglust tähendab veel rohkem tööd. Õiguskuuleka kodaniku seisukohalt on heade sõnade leidmine aga keeruline, kui mitte võimatu. Karistusregistrist on vägisi kujunemas justkui riiklik tutvumisportaal, milles peab olema kasutajakonto igal eestlasel. Kuivõrd kasutajakonto omamine karistusregistris on aga tasuline, siis ei maksa imestada, miks tekitab avalikult rahakitsikusse uppumist tunnistava politseipatrulli kohtamine hirmu, mitte turvatunnet. Olgu pealegi, et muu ühiskond keskendub muudatuste elluviimisel juba pikemat aega reaktiivsete meetmete asemel just proaktiivsetele meetmetele – politsei ujub sirge seljaga vastuvoolu. Karistada saavad kõik, keda on vähegi võimalik karistada. Karistada saavad ka karistajad, kes ei ole teisi piisavalt karmilt karistanud. Trahviriik on lõpuks ometi täiuslik.
Arvamuslugu on avaldatud ajalehe Postimees arvamusrubriigis 14. mail 2014. a.
Seotud lood
Juhatuse liikme konkurentsipiirang ja konfidentsiaalsuskohustus pärast ametiaega
Osaühingu ja aktsiaseltsi juhatuse liikmel on seadusega määratud keskn...
Kuidas valmistuda kohtuprotsessiks: olulised näpunäited ja soovitused
Kohtuistung võib tunduda aukartust äratava ja isegi hirmutava kogemuse...
Oleme kõrgelt hinnatud advokaadibüroo
Kindel partner kohtuvaidlustes!
Kohtumenetluse osakonna juhataja
Meie koostöö advokaatidega Lepmets & Nõges kestab juba aastaid ja on siiani olnud väga edukas. Meie hinnangul pakuvad nad turu kõige kvaliteetsemat ja ühtlasi ka kõige kiiremat teenust – tehes seda seejuures väga hea hinnaga. Soovitan!
Nõukogu esimees
Olen kasutanud nende juriidilist nõustamist ja abi mitmel erineval korral. Viimati üllatas vandeadvokaat Tauri Tigasson mind positiivselt oma proaktiivse lähenemise, täpse ja sihikindla nõustamisega, sundides mind isegi tõhusamalt tegutsema. See ületas minu sõnastamata ootused. Koostöö nendega on olnud tõeline nauding.
Väga kõrgel tasemel, suure silmaringiga ja usaldusväärne partner õigusabi küsimustes. Turvatunne on kõige olulisem, mida õigusabi puhul kliendina ootan, ning seda kogemust Advokaadibüroo Lepmets & Nõges alati pakub. Õigusabi peabki selline olema – aitäh, et olete alati olemas!
Hiljuti tegin koostööd Advokaadibürooga Lepmets & Nõges ja nende professionaalsus ületas kõik ootused. Nende advokaadid on väga teadmiste- ja oskusterikkad, pakkudes selgeid nõuandeid ja tuge igal sammul. Mulle avaldas muljet, kuidas nad pühendusid kliendi vajadustele, hoides mind alati informeerituna ja vastates kõikidele küsimustele. Suurepärane teenindus ja tõeline hool kliendi vastu teevad neist tipptasemel advokaadibüroo. Soovitan soojalt!
Mina ja mu pere oleme siiralt tänulikud Lepmets ja Nõges büroole, kelle leidsime tuttavate soovitusel. Pikajaline ja kurnav protsess oli tupikus, kuid tänu professionaalsele abile, asjatundlikkusele, leidlikkusele ja veelgi olulisem, olukorra mõistmisele ja inimlikule suhtumisele saame täna jätkata tavapärase eluga.
Vanasõna ütleb, et lubaja hea mees, sõnapidaja veel parem. Lepmets & Nõges on minuga asju ajades olnud alati sõnapidaja. Hindan enim nende teadmisi, professionaalsust ja andekust. Võin ausalt öelda, et olen nende tööga olnud alati 100% rahul.
Lahendused on alati vastanud ootustele ning isegi ületanud neid. Meeldiv suhtumine, sõbralikkus ja professionaalsus protsessi igas etapis. Kindel ja vajalik partner õigusküsimustes ning vaidlustes!
Tegevjuht
ALFA International on juhtiv sõltumatute advokaadibüroode võrgustik, asutatud 1980. aastal. Tegemist on suurima õigusalase võrgustikuga, mis pakub tõhusaid lahendusi üle maailma. Oleme selle võrgustiku ainus liige Eestis.
Gasellid on kiiresti arenevad ettevõtted, mis on 3 aasta jooksul kasvatanud käivet ja kasumit üle 50% ning loonud palju uusi töökohti. Alla 1% Eesti ettevõtetest on gasellid. Oleme Gasellfirma tiitli võitnud kahel korral.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on suurim ja mõjukaim ettevõtjaid esindav organisatsioon Eestis, tegutsenud 99 aastat. Kojal on üle 3500 liikme, kelle panus moodustab üle 40% Eesti firmade netokäibest ja maksutulust.