OÜ täiendava likvideerimise A ja O

Osaühingu lõpetamisel toimub osaühingu likvideerimine. Likvideerimise käigus määratakse likvideerijad, kes viivad läbi likvideerimistoimingud, äriühingu likvideerimine kantakse äriregistrisse, jagatakse osaühingul likvideerimise lõpuks alles jäänud vara ja seejärel kustutatakse osaühing äriregistrist. Kui osaühingul puudub kustutamise hetkel vara, saab selle juriidilise isiku eluring läbi ning ta lõppeb.

Mis saab siis, kui likvideerimine ei täida enda eesmärki?

Alati ei pruugi aga registrist kustutatud osaühing siiski päriselt lõppeda, sest peale osaühingu kustutamist võib välja tulla, et osaühingul oli siiski vara, millest algse likvideerimise käigus teada ei saadud. Tihti esineb selline olukord siis, kui osaühing kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ilma likvideerimismenetluseta. Samuti võib ette tulla olukordasid, kus ilmub välja võlausaldaja, kellel on osaühingu vastu endiselt nõue, mida varasema likvideerimismenetluse käigus ei rahuldatud. Selliste olukordade lahendamiseks on äriseadustikus ette nähtud täiendava likvideerimise võimalus.

Täiendava likvideerimise mõte seisneb likvideerimismenetluse uuesti läbiviimises, et oleks võimalik n-ö vahepealsel ajal peremehetu vara maha müüa või mõne võlausaldaja nõue osaühingu vastu rahuldada.

Kuidas algatada täiendav likvideerimine?

Selleks, et oleks võimalik algatada äriregistrist juba kustutatud osaühingu täiendav likvideerimine, peab huvitatud isik (näiteks osanik, juhatuse liige või võlausaldaja) esitama täiendavaks likvideerimiseks kohtule avalduse. Kohtule peab avaldusest täiendava likvideerimismenetluse alustamiseks nähtuma, et kustutatud osaühingul on tõepoolest vara, mida algse likvideerimismenetluse käigus ei jaotatud ning seetõttu tuleb läbi viia täiendavad likvideerimisabinõud. Kui täiendavat likvideerimist soovib algatada kustutatud osaühingu võlausaldaja, peab ta kohtule ära näitama, et tema nõue jäi algses likvideerimismenetluses rahuldamata, et tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja et likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada. Võlausaldaja võib alternatiivselt ka tõendada, et osaühingut ei oleks tohtinud vaidluse tõttu nõude üle registrist üldse kustutadagi.

Kui kohus peab täiendava likvideerimismenetluse algatamist põhjendatuks, teeb ta sellekohase määruse, ennistab vanade likvideerijate õigused või määrab ametisse uued likvideerijad. Täiendava likvideerimise algatamise avalduses tuleb võimalusel nimetada eelistatud likvideerija kandidaadi nimi, kuid kohus pole selle eelistusega seotud ja seda likvideerijat ametisse nimetama ei pea. Kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kes on kohtu hinnangul võimeline likvideerija ülesandeid vajalikul tasemel täitma ja kes annab likvideerijaks olemiseks enda nõusoleku.

Kohus võib määrata, et täiendava likvideerimise algataja või osaühing peavad likvideerimise läbiviimseks maksma likvideerimismenetluse kulude ja likvideerija tasu katmiseks ettemaksu ning et kohus teostab likvideerija tegevuse üle järelevalvet. Seega peab täiendava likvideerimise algataja olema alati valmis täiendava likvideerimise tarbeks kulusid kandma. Seetõttu tasub täiendava likvideerimise algatajal hoolikalt kaaluda, kas kustutatud osaühingul on piisavalt vara, et täiendav likvideerimine majanduslikult ennast üldse ära tasuks.

Milliseid toiminguid täiendava likvideerimismenetluse käigus tehakse?

Peale seda, kui kohus otsustab alustada täiendava likvideerimise, ennistatakse osaühing uuesti äriregistrisse, osaühingu õigusvõime taastub ning seda Riigikohtu praktika kohaselt ka tagasiulatuvalt ning likvideerija hakkab tegema likvideerimistoiminguid, mis on vajalikud täiendava likvideerimise läbiviimiseks. Kohtupraktikas on leitud, et täiendava likvideerimise läbiviimisel peaks likvideerija nõudma sisse võlad, mida ei ole sisse nõutud, müüma vara, mida ei ole müüdud, rahuldama võlausaldajate nõuded, mida ei ole rahuldatud, ning jagama selleks õigustatud isikute vahel allesjäänud vara, mis on varasemalt jagamata jäänud. Kohtupraktika ei täpsusta, kas likvideerija peab ka äriregistrile esitama likvideerimisaruande, vahearuande või avaldama teate likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes. Küll aga on kohtud leidnud, et igal juhul tuleb koostada uus likvideerimise lõpparuanne ning vara jaotusplaan. Siiski on mõistlik lisaks neile dokumentidele esitada likvideerimismenetluse kohta ka teade Ametlikes Teadannetes, et vältida olukorda, kus peale täiendavat likvideerimist selgub, et on veel võlausaldajaid, kellel on osaühingu vastu nõue, mis võib peale osaühingu täiendavat likvideerimist tingida vajaduse lausa kolmanda likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

Millised on likvideerija õigused ja kohustused?

Likvideerijal on osaühingu juhatuse õigused ja kohustused. See tähendab, et likvideerija võib osaühingut esindada ja teha tema nimel tehinguid, mis on likvideerimismenetluse seisukohast vajalikud. Samuti on tal õigus ligi pääseda ligi kõigile osaühingu dokumentidele, pangakontodele kui ka varale. Likvideerija peab samuti kinni pidama analoogsest hoolsuskohustusest, mida peavad järgima osaühingu juhatuse liikmed. Seega peab likvideerija olema hoolas, informeeritud, ta ei tohi võtta põhjendamatuid riske, ta peab tegutsema kooskõlas seadusega juriidilise isiku huvides ning heas usus. Mida spetsiifilisemad ja asjatundlikumad teadmised likvideerijal on, seda põhjalikumalt peab ta hoolsuskohustust järgima.

Täiendava likvideerimise käigus võivad esile kerkida ka mitmed puudused osaühingu kunagises juhtimises. See tähendab, et täiendava likvideerimise läbiviimisel võib näiteks likvideerija avastada, et esineb alus kunagise osaühingu juhatuse liikme isiklikult vastutusele võtmiseks, näiteks olukorras, kus juhatuse liige tekitas põhjendamatult enda ametiajal osaühingule kahju. Äriühingu juhatuse liikme vastutuse kohta loe lähemalt meie büroo artiklist „Miks hoiduda tankisti kasutamisest äriühingu likvideerimisel?“.

Samuti tasub meeles pidada, et likvideerimine on selline tegevus, mille puhul võivad kohalduda rahapesu ja terrorismi kui ka rahvusvahelise sanktsiooni regulatsioonid. Seega võib teatud olukordades likvideerimine olla alguseks palju tõsisemale ning karmimale menetlusele või tuleb osaühingu osanikel ja juhatuse liikmetel teha likvideerijaga ulatuslikku koostööd rahapesu ja terrorismi takistamise ning rahvusvahelise sanktsioonide regulatsioonidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Millised on täiendava likvideerimise läbiviimise tagajärjed?

Kui likvideerija on teinud kõik täiendavaks likvideerimiseks vajalikud toimingud, ennekõike müünud osaühingu allesjäänud vara ja rahuldanud võlausaldajate nõuded, koostab ta vara jaotusplaani. Jaotusplaani alusel jagatakse likvideerimismenetlusest alles jäänud vara osanike vahel vastavalt nende osade nimiväärtusele, kui osaühingu põhikirjaga pole just teisiti ette nähtud. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel likvideerimise lõpparuande osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest. Peale nende toimingute tegemist esitavad likvideerijad äriregistrile avalduse osaühingu sealt kustutamiseks. Kui läheb õnneks ja peale teistkordset proovimist on likvideeritud osaühing tõepoolest varatu, lõppeb ta äriregistrist kustutamisega ning see äriühing enam õigusvõimet ei oma.

Kui soovid abi seoses ettevõtte likvideerimisega, pöördu julgelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges advokaatide poole, kellel on põhjalikud teadmised, et sind likvideerimismenetluses nõustada või seda koguni likvideerijana läbi viia.