Advokaadibüroo selgitab: mida peab tegema käibemaksukohustuslane?

 

Käibemaks on kaudne tarbimismaks, mis lisatakse kauba või teenuse hinnale ja mida peab maksma kauba või teenuse tarbija. Käibemaksuga arvestamine kaasneb paratamatult iga vähegi suurema ettevõtja tegevusega. Eesti käibemaksuregulatsiooni leiab kehtivast käibemaksuseadusest. Allpool kirjeldame, millal tuleb või saab ettevõtja end registreerida käibemaksukohustuslaseks ning mida peab seejärel silmas pidama arvete ja käibedeklaratsiooni esitamisel ja kuidas advokaadid saavad selle juures abiks olla.

 

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine

 

Käibemaksukohustuslaseks võib olla iga isik, kes tegeleb ettevõtlusega, sealhulgas ka füüsiline isik. Ettevõtlusega tegelev isik peab end käibemaksukohustuslaseks registreerima juhul, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. Registreeritud maksukohustuslasena pead sa pidama maksustatava ja maksuvaba käibe igapäevast arvestust.

 

Avalduse peab esitama kolme tööpäeva jooksul alates registreerimiskohustuse tekkimise päevast (ehk päevast, mil käive ületab 40 000 eurot). Maksuhaldur teeb otsuse käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta viie tööpäeva jooksul. Samas registreeritakse isik käibemaksukohustuslaseks alates eelnimetatud päevast, mil käive ületas 40 000 eurot. Seega tuleks avaldus esitada pigem varem, kui on juba ette näha, et käive ületab peagi piirmäära. Viimasel lubatud hetkel avaldust esitades riskid sa sellega, et oled vahepealse aja jooksul enda teadmata käibemaksukohustuslane.

 

Avalduse saab esitada e-äriregistris, e-MTA keskkonnas või Maksu ja Tolliameti büroos. Juhul kui sa ei esita registreerimisavaldust tähtaegselt, registreeritakse sind maksuhalduri poolt tema enda algatusel ja tagasiulatuvalt alates ettenähtud päevast, võid ka uurida advokaadibüroost.

 

Käibemaksukohustuslaseks saab registreerida ka vabatahtlikult, sõltumata aastase käibe suurusest või olemasolust. Eelduseks on siiski see, et sa tegeled Eestis ettevõtlusega või oled seda alustamas. Seda asjaolu pead sa maksuhaldurile tõendama (tõendiks sobivad näiteks äriplaanid, eellepingud, ruumide või inventari üüri- või rendilepingud jms).

 

Millisel juhul oleks vabatahtlik registreerimine mõistlik? Eelkõige siis, kui müüd oma tooteid või teenuseid teistele äriühingutele, kes on samuti käibemaksukohustuslased. Sellisel juhul on neil võimalik tehingutelt sisendkäibemaks maha arvata. Kui sinu klientideks on lõpptarbijad, siis puudub neil võimalus käibemaksu mahaarvamiseks. Sellises olukorras ei ole vabatahtlik registreerimine mõistlik. Käibemaksust tulenev hinnalisa võib mõjutada klienti otsustama sinu konkurendi kasuks. Käibemaksukohustuse puudumise korral on sul aga võimalus pakkuda teenust konkurentidest odavama hinnaga. Teise variandina on sul hoopis võimalus pakkuda teenust sarnase lõpphinnaga kui käibemaksukohustuslastest konkurendid, kuid teenida hinna pealt käibemaksu võrra suuremat kasumit. Niisama igaks juhuks registreerimine ei ole seega mõistlik, eriti kuna sellega kaasneb täiendav aeg või kulu raamatupidamise peale.

 

Arvete esitamine

 

Maksukohustuslasena registreerimise järel pead teenuse osutamisel või kauba müümisel esitama ostjale või tellijale arve. Arve tuleb esitada seitsme kalendripäeva jooksul alates päevast, mil kaup ostjale lähetati või kättesaadavaks tehti või millal teenust osutati. Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks või saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel.

 

Maksekohustuslane peab tema poolt väljastatud ja saadud arvete koopiaid säilitama kronoloogilises järjestuses seitsme aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast.

 

Kõige olulisem info, mis peab sinu koostatud arvel kajastuma, on järgnev: arve järjekorranumber, arve väljastamise kuupäev, sinu andmed ning kauba või teenuse ostja andmed, andmed kauba või teenuse sisu kohta, tehingu hind, maksustatav summa koos käibemaksumääraga ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma. Täpsem nimekiri kõigist arvel nõutavatest andmetest on esitatud käibemaksuseaduse § 37 lõikes 7.

 

Arve vormistamine tundub lihtne, kuid kindlasti tuleb seda teha korrektselt, seejuures kirjeldades teenuse sisu ja hulka võimalikult täpselt. Riigikohtu praktikas on leitud, et arvele tuleb märkida teenuse üksikasjalik kirjeldus või vähemalt viide dokumendile, kus kirjeldus ja arvandmed esitatud. Teenuse kirjeldus on üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Arve peab kirjeldama konkreetset teenust, mitte viitama abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liigile. Seejuures teenuse sidumine konkreetse objektiga ei ole selleks tingimata piisav.

 

Arve korralik korrapärane vormistamine on oluline, sest kui algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud, saab maksustamisel asuda seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud. Sellisel juhul puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest mahaarvamine saab toimuda vaid nõuetekohase arve alusel.

 

Käibedeklaratsiooni esitamine

 

Käibemaksu tuleb arvestada ja tasuda iga kalendrikuu eest. Käibedeklaratsioon tuleb esitada hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Samaks tähtajaks tuleb Maksu- ja Tolliametile käibemaks ka ära tasuda. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse Rahandusministri määrusega, hetkel kehtiv vorm on kättesaadav siit.

 

Sinu kui maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik registreerimise päevast kuni vastava kuu lõpuni. Kui esimeses maksustamisperioodis on kalendripäevi vähem kui viisteist, võid deklareerida esimese maksustamisperioodi käibe alles järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni.

 

Käibedeklaratsiooni pead esitama ka juhul, kui sa ei ole vastaval maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluvaid tehinguid ja toiminguid teinud (nn nulldeklaratsioon). Samuti pead deklaratsiooni esitama siis, kui sa oled käibemaksukohustuslasena registreerimata, kuid oled sellest hoolimata esitanud arve, millele oled lisanud käibemaksu.

 

 

Vead arvetes ja käibedeklaratsioonis

 

Äris võib ette tulla vajadus tühistada juba deklareeritud arve või esitada kreeditarve – miinusmärgiga arve olukorraks, kus esialgsel arvel kajastunud hinda oli vaja hiljem korrigeerida. Sellisel juhul ei tule sul muuta esialgset deklaratsiooni, mis hõlmab maksustamisperioodi, mil arve esitasid, vaid pead selle kandma kreeditarve esitamise aegse maksustamisperioodi deklaratsiooni.

 

Teistsugune on olukord, kus oled teinud vea käibemaksu arvestamises endas: jätnud käibe deklareerimata, deklareerinud käibemaksumääraga tehingu kui maksuvaba käibega tehingu, määranud teenuse maksumäära vääralt jms. Kui oled teinud käibedeklaratsiooni täitmisel vea, siis pead muutma varasema maksustamisperioodi kohta juba esitatud käibedeklaratsiooni ning pead esitama uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni ning võid ka abi küsida advokaadibüroolt. Riigikohus on oma praktikas kinnitanud, et valesti märgitud käibemaks loob uue maksukohustuse ja see kohustus lõpeb alles arve parandamisega, mitte vea tuvastamisega. Kui perioodi kohta on juba tehtud maksuotsus, siis deklaratsiooni parandamise korral peab maksukohustuslane taotlema ka maksuotsuse muutmist.

 

Lisaks

 

Käibemaksukohustusega kaasnev on paratamatult väga lai teema ning ülalpool jõudsime käsitleda sellest vaid väga kitsast osa. Meie advokaadid on kirjutanud teises blogiartiklis pikemalt ka sisendkäibemaksu mahaarvamisest ja sellest, miks ei tohiks segamini ajada maksuvaba käivet ning 0% suuruse käibemaksumääraga käivet. Käibemaksukohustusega arvestamine on pealegi ainult üks osa ettevõtlusega kaasnevatest kohustustest, seega soovitame pilgu peale heita ka meie artiklile selle kohta, milliseid teisi seaduseid peab ettevõtja Eestis tegutsedes tundma.

 

Spetsiifilisemate küsimuste ja õigusabi saamise puhul võite alati pöörduda Advokaadibüroo Lepmets & Nõges advokaatide poole.