Lapsendamissaladus võib kaduda – õigus teada oma päritolu on inimõigus
Sugugi kõik lapsed ei kasva üles bioloogiliste vanematega. Mõnel lapsel tuleb oma tee leida teistsuguses peres – seal, kus teda oodatakse ja armastatakse ning kus talle antakse uus võimalus. Lapsendaja ja lapsendatu vahel samaväärne põlvnemissuhe kui bioloogilises peres, kehtivad samad õigused ja kohustused. Siiski peab igaühel olema õigus teada, kust ta tegelikult pärineb. See teadmine on inimese identiteedi osa. Just sellele põhimõttele tuginebki justiits- ja digiministeeriumis töös olev seaduseelnõu, mille eesmärk on kaotada lapsendamissaladus. Õigus teada oma päritolu ei ole kapriis ega uudishimu – see on inimõigus.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab eraelu puutumatuse põhiõiguse, mille lahutamatu osa on inimese identiteet, sealhulgas tema minevik. Samuti annab põhiseaduse § 19 igaühele enesemääramisõiguse, mis hõlmab õigust teada, kes on tema vanemad. Ka ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab lapse õigust teada võimaluste piires oma bioloogilisi vanemaid ja sugulasi ning kohustust austada tema identiteeti.
Mis on lapsendamissaladus ja miks see praegusesse aega enam ei sobi?
Kehtiv õigus peab lapsendamissaladuse eesmärgiks lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitset ning soovimatute sekkumiste vältimist. Aja jooksul on seda tõlgendatud liiga jäigalt ja konservatiivselt. Praegu saab laps lapsendamisest teada vaid siis, kui vanemad otsustavad sellest talle rääkida. Kui nad seda ei tee, ei pruugi laps kunagi teada saada, et tal on kusagil bioloogilised vanemad, vanavanemad või õed-vennad.
Isegi kui lapsendajad räägivad lapsele tõtt, ei saa too oma bioloogiliste vanemate kohta infot nende nõusolekuta. Nii võib täiskasvanud inimene, kes on tundnud kogu elu, et tema loos on midagi puudu, jäädagi vastuseta. Paljud on oma lapsendamisest kuulnud juhuslikult – sugulase, interneti või kõrvalise inimese kaudu. Mõni ei saa sellest teada kunagi. Selline süsteem ei vasta enam praegusele väärtusruumile, kus tähtsaks peetakse avatust, teadlikkust ja enesemääramist.
Varjamine teeb haiget
«Kõige hullem pole saladus ise, vaid see, et seda hoitakse minu eest,» ütles üks täisealine lapsendatud naine, kes sai oma päritolu kohta teada alles kolmekümnendates eluaastates. Tema sõnul ei olnud šokk mitte see, et ta on lapsendatud, vaid see, et vanemad olid aastaid hoidnud seda tema eest saladuses.
Lapsendamissaladus jätab jälje. Teadmatus võib segada inimese enesemõistmist, tekitada tunde, et midagi on temas «valesti» või «puudu». Teadmatus oma eluloo kohta võib tekitada segadust ja kahjustada lapse enesekindlust. Aga kui laps saab kasvada teadmises, et tema lugu on eriline, see pole häbiasi, paneb see aluse tugevale enesehinnangule. Vanemate ausus on lapsele parim kingitus.
Uurimused on näidanud, et kui lapsendamise teemal avatult suheldakse, aitab see lapsel elus paremini toime tulla ja tõstab tema enesehinnangut. Sotsiaalkindlustusamet ja lapsendajate tugiorganisatsioonid on aastaid julgustanud vanemaid rääkima lapsega tema päritolust. Küsimus ei ole enam kas rääkida, vaid kuidas ja millal.
Mõistagi pole see lihtne vestlus. Mõni vanem kardab, et laps saab haiget või hakkab otsima oma bioloogilisi vanemaid. Kuid kogemused on näidanud, et ausus ei lõhu peret, vaid tugevdab usaldust. Laps ei hülga vanemaid selle pärast, et nood talle tõtt räägivad, aga võib nad hüljata, kui saab tõe teada kelleltki teiselt.
Liigume avatuse poole
Seaduses plaanitavate muudatuste eesmärk on ajakohastada lapsendamissaladusega seonduvat regulatsiooni, et lapsendamine oleks avatum ja kaitseks lapsendatute õigusi ja huve. Eesmärk on suunata lapsendajad rääkima lapsele tema päritolust enne, kui ta saab täisealiseks. Täisikka jõudes kuuleb ta sellest sotsiaalkindlustusameti kaudu niikuinii ja saab ühtlasi õiguse küsida oma bioloogiliste vanemate andmeid. Alaealised saavad andmeid küsida lapsendajate nõusolekul.
Tulevikus saab lapsendatu küsida ka oma õdede-vendade ja vanavanemate kohta, aga need andmed väljastatakse ainult juhul, kui otsitavad on sellega nõus. Ja mis eriti tähtis: kõnealune seadusemuudatus annaks bioloogilistele õdedele-vendadele õiguse oma lapsendatud lähedase kohta infot küsida. Praegu seadus sellist võimalust ette ei näe.
Kas bioloogilised vanemad jäävad kaitseta?
Ei jää. Lapsendamissaladuse kaotamine ei tähenda, et bioloogilised vanemad kaotaksid oma privaatsuse. Nende andmeid ei tehta avalikuks, vaid antakse teada üksnes lapsendatud inimesele. Seega jääb lapsendamissaladus kolmandate isikutele endiselt kehtima. Ja teadmine ei tähenda kohustust kellegagi kohtuda või suhelda.
Tõsi, nii mõnelegi võib mineviku ilmsikstulek olla valus. Aga praeguses infoühiskonnas ei ole lapsendamist enam võimalik täielikult varjata: sotsiaalmeedia ja geenitestid toovad tõe sageli nagunii päevavalgele. Palju parem oleks, kui inimene saab tõe teada turvaliselt ja õigel ajal. Tähtis on märkida sedagi, et seadus ei hakka kehtima tagasiulatuvalt: enne uue seaduse jõustumist lapsendatud laste bioloogiliste vanemate andmeid ei avaldata nende nõusolekuta. Seevastu õdede ja vendade õigus teavet küsida laieneb ka varasematele lapsendamistele.
Õigus oma loole
Sotsiaalkindlustusameti andmete järgi oli Eestis 2024. aastal umbes 700 alaealist lapsendatut. Nad kõik kasvavad üles oma loo sees. Kuigi see seadusemuudatus ei muuda nende lapsepõlve, annab see neile tulevikus õiguse teada, mis loo sees nad tegelikult kasvasid.
Lapsendamissaladuse kaotamine on samm inimõiguste, läbipaistvuse ja aususe poole. See on seadus, mis ütleb: «Sa ei pea elama teadmatuses. Sul on õigus teada, kes sa oled.»
Plaanitavad seadusemuudatused
- Vanematel tekib kohustus rääkida lapsele tema lapsendamisest enne täisealiseks saamist.
- Lapsendatul on õigus saada teavet oma bioloogiliste vanemate kohta nende nõusolekuta.
- Bioloogilistel vendadel ja õdedel on õigus küsida sotsiaalkindlustusametilt andmeid lapsendatud lähedase kohta.
- Seadus ei hakka kehtima tagasiulatuvalt – varasemate lapsendamiste andmed jäävad kaitstuks.
Käesolev artikkel ilmus ajalehe Postimeees arvamusrubriigis 26. oktoobril 2025. a.
Advokaat Kristel Vaino on kõnealuse seaduseelnõu kaasautor.
Seotud lood
Tunnustatud tipptasemel õigusteenus
Kindel partner kohtuvaidlustes!
Kohtumenetluse osakonna juhataja
Meie koostöö advokaatidega Lepmets & Nõges kestab juba aastaid ja on siiani olnud väga edukas. Meie hinnangul pakuvad nad turu kõige kvaliteetsemat ja ühtlasi ka kõige kiiremat teenust – tehes seda seejuures väga hea hinnaga. Soovitan!
Nõukogu esimees
Olen kasutanud nende juriidilist nõustamist ja abi mitmel erineval korral. Viimati üllatas vandeadvokaat Tauri Tigasson mind positiivselt oma proaktiivse lähenemise, täpse ja sihikindla nõustamisega, sundides mind isegi tõhusamalt tegutsema. See ületas minu sõnastamata ootused. Koostöö nendega on olnud tõeline nauding.
Väga kõrgel tasemel, suure silmaringiga ja usaldusväärne partner õigusabi küsimustes. Turvatunne on kõige olulisem, mida õigusabi puhul kliendina ootan, ning seda kogemust Advokaadibüroo Lepmets & Nõges alati pakub. Õigusabi peabki selline olema – aitäh, et olete alati olemas!
Hiljuti tegin koostööd Advokaadibürooga Lepmets & Nõges ja nende professionaalsus ületas kõik ootused. Nende advokaadid on väga teadmiste- ja oskusterikkad, pakkudes selgeid nõuandeid ja tuge igal sammul. Mulle avaldas muljet, kuidas nad pühendusid kliendi vajadustele, hoides mind alati informeerituna ja vastates kõikidele küsimustele. Suurepärane teenindus ja tõeline hool kliendi vastu teevad neist tipptasemel advokaadibüroo. Soovitan soojalt!
Mina ja mu pere oleme siiralt tänulikud Lepmets ja Nõges büroole, kelle leidsime tuttavate soovitusel. Pikajaline ja kurnav protsess oli tupikus, kuid tänu professionaalsele abile, asjatundlikkusele, leidlikkusele ja veelgi olulisem, olukorra mõistmisele ja inimlikule suhtumisele saame täna jätkata tavapärase eluga.
Vanasõna ütleb, et lubaja hea mees, sõnapidaja veel parem. Lepmets & Nõges on minuga asju ajades olnud alati sõnapidaja. Hindan enim nende teadmisi, professionaalsust ja andekust. Võin ausalt öelda, et olen nende tööga olnud alati 100% rahul.
Lahendused on alati vastanud ootustele ning isegi ületanud neid. Meeldiv suhtumine, sõbralikkus ja professionaalsus protsessi igas etapis. Kindel ja vajalik partner õigusküsimustes ning vaidlustes!
Tegevjuht
ALFA International on juhtiv sõltumatute advokaadibüroode võrgustik, asutatud 1980. aastal. Tegemist on suurima õigusalase võrgustikuga, mis pakub tõhusaid lahendusi üle maailma. Oleme selle võrgustiku ainus liige Eestis.
Gasellid on kiiresti arenevad ettevõtted, mis on 3 aasta jooksul kasvatanud käivet ja kasumit üle 50% ning loonud palju uusi töökohti. Alla 1% Eesti ettevõtetest on gasellid. Oleme Gasellfirma tiitli võitnud kahel korral.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on suurim ja mõjukaim ettevõtjaid esindav organisatsioon Eestis, tegutsenud 99 aastat. Kojal on üle 3500 liikme, kelle panus moodustab üle 40% Eesti firmade netokäibest ja maksutulust.