Miks lubatakse taserit kasutada ainult politseil?
Hiljutiste traagiliste sündmuste valguses on tekkinud arutelu selle üle, millised on politsei käsutuses olevad vahendid ründe tõrjumiseks. Asjatundjad nendivad, et Vabaduse väljakul aset leidnud olukorra lahendanuks väga efektiivselt ka elektrišokirelv. Kusjuures seadusandlik baas võimaldab politseile elektrišokirelva kasutamist juba täna. Kuid miks ainult politseile?
Palju tõenäolisemalt satub noa- või muu analoogse rünnaku ohvriks mõni tsiviilisik. Küll pole aga tõenäoline, et tsiviilisik kaitseks ennast tulirelvaga. Mitte seepärast, et ta ei tahaks ennast sellises olukorras tulirelvaga kaitsta, vaid seepärast, et tal pole tulirelva lihtsalt käepärast. Statistika kinnitab, et enamus inimesi ei soovi end tulirelvadega üldse siduda, veel vähem kanda tulirelva endaga pidevalt kaasas. Alternatiivseid kaitsevahendeid on paraku aga vähe.
Relvaseaduse regulatsioon jätab tulirelva kõrval kaalukausile sisuliselt vaid noa ja pisargaasi. Kaitsevahendina on gaas aga ebakindel ning võib sõltuvalt ilmastikust ja kasutamise distantsist ohustada ka kaitsjat ennast ilma, et see satuks isegi ründaja kätte. Kasutades kaitsetegevuseks aga nuga, on väga suur oht, et ründajale põhjustatakse raske tervisekahjustus või isegi surm. Kuigi see võib osutuda seaduse silmis õigustatuks, pole kuigi palju inimesi, kes sooviksid kaitsta enda õigusi sedavõrd verisel viisil. Kui nuga satub aga ründaja kätte, võib samade tagajärgedega arvestada kaitsja ise. Elektrišokirelva kasutamisega selliseid riske ei kaasne.
Elektrišokirelva tööpõhimõte ei seisne subjekti kahjustamises. Kõige tavalisemad vigastused, mis kaasnevad subjektile elektrišokirelva kasutamisega, seisnevad üksnes elektroodide sisenemispunktidesse jäävates jälgedes ja vigastustes, mille on tinginud kesknärvisüsteemi halvatusest põhjustatud kukkumine. Muidugi pole elektrišokirelv täiesti ohutu – tegemist on ikkagi relvaga. Küll aga näitab teiste riikide kogemus väga ühemõtteliselt, et elektrišokirelvaga sarnast efektiivsuse ja ohutuse suhet ei paku mitte ükski muu relv. Elektrišokirelv on ründajat säästev, ent lõpetab rünnaku. Seega miks ei tohi seda omada tsiviilisik?
Elektrišokirelv on olnud tsiviilkäibes keelatud alates relvaseaduse vastuvõtmisest, ent paraku ei leidu keelu kehtestamise põhjuste kohta mingitki informatsiooni. Riigikogu istungite stenogrammidesse on jätnud õrna jälje vaid diskussioon sellest, kas elektrišokirelv peaks olema seadustatud politseiteenistuses. Prevaleeris tõdemus, et mõistlik oleks võimaldada kasutada Eestis elektrišokirelva enne, kui haaratakse tulirelva järele. Kuid siiski – miks ainult politseile?
Arvamuslugu on avaldatud ajalehe Eesti Päevaleht arvamusrubriigis 1. novembril 2017. a.