E-residentsuse abil on kümned tuhanded välismaalased asutanud Eestis äriühinguid, lootes saada osa atraktiivsest tulumaksusüsteemist, mis võimaldab tulumaksu tasumist edasi lükata kuni kasumi jaotamiseni.
Lootus võib aga kiiresti asenduda pettumusega, kui tähelepanuta jääb sageli alahinnatud maksurisk – püsiv tegevuskoht –, mille tõttu võib Eesti äriühingu tulu osutuda maksustatavaks e-residendi asukohariigis. Püsiv tegevuskoht (ingl permanent establishment) on rahvusvahelises maksuõiguses kasutatav mõiste, mille alusel määratakse kindlaks, millal on äriühingul tekkinud konkreetses riigis piisav majandustegevus selleks, et tema tulu kuuluks seal maksustamisele.
Äriühingu tegevus teises riigis
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (Organisation for Economic Co-operation and Development, OECD) mudellepingu kohaselt on püsiv tegevuskoht äritegevuse kindel koht, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt ettevõtte majandustegevus. Enamikus topeltmaksustamise vältimise lepingutes (nt Soome, Hiina, Ameerika Ühendriikide ja Indiaga sõlmitud maksulepingutes) kasutatakse sama mõistet. Nii OECD mudellepingus kui ka paljudes maksulepingutes on esitatud näitlik loetelu võimalikest püsivatest tegevuskohtadest.
Püsivad tegevuskohad võivad olla eelkõige:
- juhtkonna asukoht;
- filiaal;
- kontor, tehas, töökoda;
- talu, istandus või muu koht, kus tegeletakse põllumajanduse, metsanduse, taimekasvatuse või muu sellega seonduvaga;
- kaevandus, nafta- ja gaasipuurauk, karjäär või muu loodusvarade kaevandamise koht;
- ehitusplats, ehitus-, montaaži- või seadmestamistööd ning nendega seotud järelevalve, kui tegevus kestab riigis kauem kui 12 (paljudes maksulepingutes kas 6 või 9) kuud.
Näide 1
Eesti äriühingu juhatuse liikmed on Saksamaal elavad e-residendid, kes kasutavad Berliinis renditud bürood, kus tehakse äriühingu strateegilisi juhtimisotsuseid. Sellisel juhul võib Saksamaa maksuamet asuda seisukohale, et äriühingul on Saksamaal tekkinud püsiv tegevuskoht, sest äriühingu tegelik juhtimine ehk oluliste äriliste otsuste tegemine toimub Berliinis asuvas kontoris.
Sõltuv ja sõltumatu esindaja
Püsiv tegevuskoht eeldab üldjuhul füüsilist asukohta, näiteks kontorit või tehast, kuid püsiva tegevuskoha võib kaasa tuua ka äriühingu esindajate tegevus. Nimelt tekib püsiv tegevuskoht siis, kui esindaja on volitatud sõlmima äriühingu nimel konkreetses riigis lepinguid.
Püsiva tegevuskoha olemasolu tuvastamiseks ei piisa siiski üksnes ühe lepingu sõlmimisest, vaid tegevus peab olema korduv. Samas ei teki äriühingul püsivat tegevuskohta agendi, maakleri, komisjonäri või mõne teise isiku tegevuse tõttu, kui selline isik tegutseb oma tavapärase majandustegevuse huvides ehk sõltumatu esindajana. Esindajat peetakse sõltumatuks juhul, kui ta ei tegutse valdavalt äriühingu huvides.
Näide 2
Kui e-residendi asutatud Eesti äriühingu nimel peab Taanis tegutsev müügiagent pidevalt läbirääkimisi ja sõlmib kaupade müügilepinguid, võib järeldada, et äriühingul on Taanis tekkinud püsiv tegevuskoht. Kui aga sama äriühing kasutab oma Leedus asuva büroohoone müümiseks kohalikku maaklerit, on pigem tegemist sõltumatu esindajaga, kelle tegevus püsivat tegevuskohta Leedus ei tekita.
Kaugtöö võib tuua maksukohustuse välisriigis
Viimasel ajal on aina populaarsemaks muutunud kaugtöö, mis on oluline ka püsiva tegevuskoha määramisel. Pelgalt kaugtöö tegemine ei too automaatselt kaasa püsiva tegevuskoha olemasolu, vaid see tekib üksnes juhul, kui töötaja viibimine kaugtöö tegemise kohas on äriliselt põhjendatud.
Ärilist põhjendatust saab eeldada siis, kui töötaja kohalolu ja äriühingu tegevuse vahel on otsene seos ning töötaja kohalolek toetab äriühingu majandustegevust. Üldjuhul ei teki siiski püsivat tegevuskohta, kui töötaja viibib kaugtöö tõttu teises riigis vähem kui kuus kuud.
Näide 3
Eestis infotehnoloogiateenuseid pakkuva äriühingu töötaja otsustab minna kuuks ajaks Hispaaniasse, et teha seal tööd ning nautida sooja ilma ja kohalikku kööki. Sellisel juhul puudub kaugtöö tegemisel nii äriline põhjendatus kui ka nõutav ajaline kestus. Kui aga sama töötaja läheb üheksaks kuuks Indiasse, et värvata seal uusi töötajaid ja kliente, on tema viibimisel Indias äriühingu jaoks selge majanduslik eesmärk. Sellise ärilise põhjendatuse tõttu võib äriühingul tekkida Indias püsiv tegevuskoht.
Püsiva tegevuskoha õiguslik tähendus
Majandustegevuse toimimiseks on tavaliselt vaja inimesi, kuid püsiv tegevuskoht võib tekkida ka selliste seadmete või rajatiste kaudu, mis toimivad ilma inimjõu vahetu osaluseta, näiteks automatiseeritud tootmisprotsesside puhul. Äritegevust ettevalmistavat või abistavat tegevust ei käsitata üldjuhul püsiva tegevuskohana. Näiteks ei teki püsivat tegevuskohta üksnes sellest, kui välisriigis asuvad raamatupidaja, kasutajatugi, infotehnoloogiasüsteemide tehniline haldaja, turu-uuringute läbiviija või muu sarnast laadi tugiüksus.Eespool on käsitletud püsiva tegevuskoha määramise üldpõhimõtteid. Kuna tegelikud olukorrad on sageli nüansirikkamad ning eri riikide maksuametid võivad püsiva tegevuskoha mõistet tõlgendada erinevalt, tasub kahtluse korral pöörduda selgituste saamiseks kohaliku maksunõustaja või maksuameti poole.
Maksuõiguses võrdsustatakse püsiv tegevuskoht eraldiseisva juriidilise isikuga. See tähendab, et püsiva tegevuskoha puhul ei maksustata kogu äriühingu kasumit, vaid üksnes seda osa kasumist, mis saadakse püsiva tegevuskoha kaudu. Püsiva tegevuskoha olemasoluga kaasnevad kohalikus riigis üldjuhul registreerimis-, raamatupidamis- ja aruandluskohustused.
E-residentidel tasub maksustamisel meeles pidada järgmisi olulisi põhimõtteid:
- Eesti äriühing on automaatselt Eesti maksuresident. Kui asutad Eestis äriühingu, on see Eesti maksuresident ning peab maksma tulumaksu Eestis (välja arvatud juhul, kui maksuleping selle välistab).
- Eesti maksuresidentsus ei vabasta automaatselt välisriigi maksukohustusest. Eesti maksuresidentsus ei välista maksustamist teistes riikides, kus toimub äritegevus või kus Eesti äriühing saab tulu.
- Maksukohustus võib tekkida korraga mitmes riigis. Kui Eesti äriühingul on püsiv tegevuskoht näiteks Soomes, tekivad maksukohustused nii Eestis (residendiriigis) kui ka Soomes (püsiva tegevuskoha riigis).
Topeltmaksustamise vältimiseks tulenevad maksulepingutest alljärgnevad põhimõtted:
- Kui Eesti äriühing tegutseb ainult välismaal, maksustatakse seal saadud tulu samas välisriigis. Samuti võib Eesti äriühingu tulu kuuluda maksustamisele välisriigis juhul, kui äriühingu juhtimine toimub väljaspool Eestit.
- Juhul kui Eesti äriühing teenib välisriigis kasumit püsiva tegevuskoha kaudu, vabastatakse välisriigis maksustatud püsiva tegevuskoha kasumi arvelt Eestis välja makstud dividend siin tulumaksust. E-residendi asutatud Eesti äriühingul tekib sellisel juhul maksukohustus eelkõige välisriigis.
- Olenemata äriühingu tegevuskohast, maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kulud Eestis (välja arvatud juhul, kui püsiva tegevuskoha riigis on ettevõtlusega mitteseotud kulu maksustatud kasumi osana).
Praktilised nõuanded riskide maandamiseks
Maksukohustuste kindlakstegemise eest vastutab ettevõtja. Kui püsiva tegevuskoha risk jäetakse tähelepanuta, ei pruugi äriühing saada osa Eesti soodsast tulumaksusüsteemist ning halvimal juhul võivad sellega kaasneda topeltmaksustamine või sanktsioonid.
Kuna lõplik vastutus oma maksukohustuste kindlakstegemise eest lasub ettevõtjal, on allpool esitatud praktilised näpunäited, mida tasub arvesse võtta, et maandada püsiva tegevuskohaga seotud maksuriski ja kasutada Eesti maksusüsteemi eeliseid.
- Loo Eestisse reaalne majandustegevus (palka töötajaid, määra kohalik juhatuse liige, rendi kontoripind, korralda juhatuse koosolekuid füüsiliselt Eestis vms).
- Väldi väljaspool Eestit samas kohas pidevate äriliste otsuste tegemist ja korduvate lepingute sõlmimist.
- Arvesta inimpõhiseid riske, eriti kui kasutad äritegevuseks lepingu sõlmimise volitusega esindajaid või kui töötajad teevad pikemat aega kaugtööd.
- Hinda püsiva tegevuskohaga seotud riske vähemalt kord aastas ning majandustegevuse muutumisel sagedamini.
- Dokumenteeri äritegevust kirjalikult ja korrektselt.
- Ole aktiivne: tutvu kohalike reeglitega, taga vajalik registreerimine ja aruandlus.
- Pöördu kohaliku maksuameti poole selgituste või siduva eelotsuse saamiseks.
- Kahtluse korral konsulteeri õigusnõustajaga.
Kuigi e-residentsuse abil on Eestis äriühingu asutamine mugav ja kiire, ei tasu kaasnevat püsiva tegevuskoha maksuriski võtta kergekäeliselt. Vastasel juhul võib ettevõtjat tabada ootamatu kiri maksuametilt või trahviteade.
Käesolev artikkel ilmus 15. aprillil 2026. a finants- ja õigusajakirjas RUP.
