Kuvatõmmis kui tõend: kohtus loeb usaldusväärsus

Tsiviilkohtumenetlus on oma olemuselt võistlev – see tähendab, et osalised peavad ise esitama kõik nõuded, asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saab otsuse langetada. Tõenditel on kohtuotsuse tegemisel keskne roll.

Praktikas tuleb sageli ette olukordi, kus tõendeid on napilt ning nende kogumise võimalused piiratud. Seetõttu tuleks vaidluse korral maksimaalselt ära kasutada ka igapäevases suhtluses tekkinud materjale. Paraku ei mõtle enamik inimesi igapäevatoimetuste käigus lepingute vormistamisele ega tõendite kogumisele. Samas jääb suhtlusest maha arvestatav hulk digitaalset sisu, mille jäädvustamiseks kasutatakse sageli kuvatõmmiseid.

Esmalt tuleb mõista, kuidas tõendamine toimub

Kuvatõmmis (ingl screenshot) on ekraanipilt, millelt on näha seadme (nt telefoni või arvuti) ekraanil kuvatav sisu kuvatõmmise tegemise ajahetkel. Kuvatõmmiste tegemine on tehniliselt lihtne ja funktsioon on kättesaadav peaaegu igas seadmes, mistõttu on nende kasutamine igapäevaelus väga levinud. Kuvatõmmiseid kasutatakse näiteks sõnumivestluste, sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaride ja postituste ning muu veebipõhise sisu talletamiseks.

Kuvatõmmiste laialdane kasutamine igapäevaelus on muutnud need üheks populaarsemaks tõendiallikaks. Aina sagedamini esineb olukordi, kus kuvatõmmistel on vaidluse lahendamisel keskne – või koguni ainus – tõendamisväärtus.

Tsiviilkohtumenetluses ei seata kuvatõmmiste usaldusväärsust enamasti kahtluse alla. Menetluses keskendutakse tavaliselt kuvatõmmise sisule, mitte selle allika usaldusväärsusele. Kuvatõmmiste kasutamine tõendina on muutunud niivõrd enesestmõistetavaks, et kohtumenetlust ilma nendeta on keeruline ette kujutada.

Mis juhtub aga siis, kui tsiviilkohtumenetluse käigus selgub, et kuvatõmmist ei saagi tõendina kasutada?

Tsiviilkohtumenetluses kehtib üldreegel, mille kohaselt peab väite esitaja oma väidet ka tõendama. Võtame näiteks olukorra, kus üks isik nõuab teiselt tagasi laenatud raha. Lihtsustatult öeldes peab nõude esitaja suutma kohut veenda, et nõue on olemas ja selle suurus on selline, nagu ta väidab.

Õiguslikult ideaalses olukorras tõendatakse laenu andmist selge ja digiallkirjastatud lepinguga ning vastavate pangaülekannetega. Ent igapäevaelus sõlmitakse rahalisi kokkuleppeid sageli e-kirja või sõnumite teel ning summa antakse üle sularahas. Seetõttu esitatakse kohtumenetluses (lepingu puudumisel) kokkuleppe sisu tõendamiseks sageli kuvatõmmiseid pooltevahelisest kirjavahetusest.

Tõendi mõiste ja vorm tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud definitsiooni kohaselt on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel saab kohus kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

Kuigi seadus ei nimeta otseselt kuvatõmmist tõendiliigina, pole kuvatõmmiste kasutamine tõendina siiski seadusega keelatud. See tähendab, et kuvatõmmis ei ole omaette tõendiliik, kuid seda saab esitada menetluses muude tõendite toetuseks või sisu kajastamiseks.

Senises kohtupraktikas on kuvatõmmiseid käsitletud dokumentaalse tõendina. Dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ning mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

Kuvatõmmised on eelkõige elektroonilised dokumendid, mis tuleb kohtule esitada väljatrükina või elektrooniliselt sellisel viisil, mis võimaldab nende sisuga tutvuda ning neid turvaliselt kohtu infosüsteemis säilitada. Seega kinnitab kohtupraktika, et kuvatõmmiseid on võimalik esitada tsiviilkohtumenetluses tõendina.

Märkimist väärib, et ei kohtupraktika ega seadus sätesta konkreetseid nõudeid kuvatõmmiste (või üldse elektrooniliste tõendite) kogumiseks või säilitamiseks. Kuvatõmmisel nähtava sisu õigsust eeldatakse. Tsiviilkohtumenetluses ei pöörata enamasti eraldi tähelepanu sellele, kuidas kuvatõmmis on saadud või millised on selle metaandmed.

Sellest hoolimata võib tehnilise poole eiramine kujutada endast olulist menetlusriski olukorras, kus vastaspool suudab muude tõenditega kuvatõmmise usaldusväärsuse edukalt kahtluse alla seada. Äärmuslikul juhul võib see viia selleni, et kuvatõmmised jäetakse tõendina arvestamata ning osapool ei suuda oma väiteid piisavalt tõendada, mille tulemusel võib kohus langetada tema suhtes ebasoodsa otsuse.

Eksperdiarvamus: kuvatõmmis ei ole usaldusväärne teabeallikas

Eksperdiarvamus on tsiviilkohtumenetluses eraldi tõendiliik, mida peetakse üldjuhul kvaliteetseks ja usaldusväärseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi hallatavasse registreeritud eraekspertide nimekirja ei ole kantud ühtegi eksperti, kes tegeleks digitaalsete tõendite uurimisega. Praegusel juhul käsitleme Soome küberkriminalistika eksperdi (Difseco Oy) koostatud eksperdiarvamuse üht osa:

„Digikujutiste üha ulatuslikum kasutamine on tinginud arvukate pilditöötlusprogrammide väljatöötamise, millest paljud on avalikkusele kättesaadavad. Inimesed saavad kujutisi drastiliselt muuta, ilma et sellest mingeid tajutavaid märke jääks. Kuna kohtusaalides kasutatakse üha rohkem pilte, muutub pildifailide terviklikkuse kontrollimine aina olulisemaks. Digikujutisi on veebipõhise tarkvara abil lihtne manipuleerida ja need võivad mõjutada uurija ettekujutust sellest, mida nendel kujutatakse. Digikujutise autentsuse tõendamiseks on väga tähtis omada juurdepääsu digikujutise originaalile. Ilma digitaalse originaalita ei ole andmeid, mis tõendaksid, kuidas mistahes digitaalne fail on loodud. Seetõttu on ilma metaandmeteta terviklikkus oluliselt väiksem.

Kuvatõmmised toetavad ainult algset digifaili ja neid ei saa käsitleda usaldusväärsete tõenditena. Esiteks on kuvatõmmiseid võimalik võltsida eelnevalt kirjeldatud meetodite abil. Teiseks võib kuvatõmmisel kujutatud algne graafiline kujutis samuti võltsitud olla. Teisisõnu, originaalsisu, mida jäädvustatakse, võib olla manipuleeritud. Eespool kirjeldatud põhjusel aktsepteeritakse kuvatõmmiseid tõendina ainult siis, kui need esitatakse koos originaalandmetega (failidega), pidades silmas, et originaalandmed on saadud küberkriminalistika andmete kogumise metoodika abil.“

Ilmselt muudaks eelkirjeldatud eksperdiarvamuse esitamine murelikuks iga vastaspoole lepingulise esindaja, kes on enda menetlusliku positsiooni ehitanud üles kuvatõmmistele. Eksperdiarvamus on loogiliselt jälgitav, eluliselt usutav ja äärmiselt veenev. Samuti võib eelkirjeldatud eksperdiarvamus täielikult muuta senist tõendamise praktikat tsiviilkohtumenetluses.

Kohtumenetlus ilma kuvatõmmiseta

Ühelt poolt on kuvatõmmiste kasutamine kohtumenetluses igati mõistetav ja põhjendatud. Kõik kohtuasjad põhinevad päriselus juhtunud sündmustel, mistõttu ei saa menetluses osalemist ega oma väidete tõendamist muuta elukaugeks ja ebamõistlikult keeruliseks. Kuvatõmmis on kõigile kättesaadav ja lihtsasti kasutatav viis tõendi kogumiseks, mistõttu tuleks selle esitamist – vähemalt teatavate reservatsioonidega – menetluses lubada.

Kuvatõmmiste kõrvalejätmine üksnes formaalsetel kaalutlustel on ebaproportsionaalne ning võib viia ebaõigete lahendusteni. Selle tulemusel võivad mitmed kaasused jääda pelgalt vormiliste puuduste tõttu seaduse kaitsest ilma. Kui kuvatõmmisel olev info ei ole vaidluse keskmes, siis pole vaja hakata selle ehtsust või tehnilist päritolu eraldi tõendama. Seetõttu peaks kuvatõmmiste esitamine tõendina jääma lubatavaks ka edaspidi.

Teisalt ei saa kohtumenetluses kuvatõmmiste tõelevastavust alati vaikimisi eeldada. Esitatud tõenditesse tuleb suhtuda kriitiliselt – see on õiglane ja menetluslikult vajalik. Kohtuotsusel on õigussüsteemis oluline roll: see peab lahendama vaidluse lõplikult, tagama õigusrahu ning vähemalt teatud määral ka õigluse. Selleks, et otsus oleks usaldusväärne ja läbipaistev, tuleb see rajada usaldusväärsetele tõenditele.

Selles valguses peab menetlusosalisel olema (vähemalt vaidluse korral) võimalik kuvatõmmise usaldusväärsus kahtluse alla seada. Samuti peab olema mõistliku pingutusega saavutatav, et ebausaldusväärsed tõendid jäetaks otsuse tegemisel kõrvale. Praeguses tsiviilkohtumenetluse praktikas on tõendite usaldusväärsuse kontrollimisel siiski veel arenguruumi.

Advokaadibüroo Lepmets & Nõges advokaadid on tsiviilvaidluse tekkimise korral alati valmis abiks olema. Võta meiega ühendust!

* Käesolev artikkel ilmus 22. juulil finants- ja õigusajakirja RUP rubriigis Meistri eri