Hooajatöölised – mida silmas pidada?

Paljude ettevõtete jaoks toob lähenev suvi kaasa töömahu suurenemise, olgu siis näiteks põllumajanduse või turismi valdkonnas. Töömahu hooajalise suurenemise korral on võimalik palgata hooajalisi töötajaid. Kuigi seadusandlus kasutab hooajalise töö mõistet otseselt harva, on seadusandja siiski loonud mõned olulised tingimused ja erisused, mida peab hooajaliste töötajate palkamisel silmas pidama. Järgnevalt selgitamegi asjakohaseid kriteeriume ning peatume pikemalt töölepingute sõlmimisel alaealiste ja välismaalastega, kuna just neid võib hooajatööliste hulgast tihtilugu leida.

Tähtajalise töölepingu sõlmimine

Peamine hooajatööd iseloomustav eripära on võimalus sõlmida tähtajaline tööleping. Kuna harilikult peab tööleping olema tähtajatu, on tegemist erandiga üldreeglist. Tähtajalise töölepingu sõlmimise eelduseks on kokkulepe tööandja ja töötaja vahel, mille sõlmimisel tuleb töötajat teavitada töölepingu kestusest ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjusest. Selline teave tuleb töötajale esitada kirjalikult, vastasel juhul eeldatakse, et kokkulepet pole sõlmitud ja tööleping on algusest peale tähtajatu.

Tähtajatu töölepingu kestus võib olla seotud kindla kuupäevaga, aga ka näiteks teatava sündmuse saabumisega. Mõlemal juhul peab tähtajalise töölepingu sõlmimine olema sisuliselt põhjendatud. Tähtajalise lepingu sõlmimist peavad õigustama töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused. Selleks võib näiteks olla jäätiseputka avamine rannahooajal, suvised põllutööd või saagi korjamine sügisel, talvine lumekoristus jne. Määrav on töö enese ajutine iseloom, mitte tööandjast või töötajast tulenevad asjaolud. Näiteks ei ole asjakohased tööandja tähtajalised õigussuhted: üüri-, rendi- või koostöölepingute lõppemise tähtajad, tegevusloa kestus, loa uuendamata jäämise oht jms. Erinevate lubade saamine ja lepingute jätkumine on tööandja vastutusväljas ning sellest tulenevaid riske peab kandma tööandja. Erandiks võib ehk pidada äraoleva töötaja asendamiseks sõlmitud tähtajalist töölepingut.

Tähtajalise töölepingu erisused

Tähtajaline tööleping lõpeb lepingu tähtaja saabumisel ja selle ennetähtaegseks ülesütlemiseks peab olema mõjuv põhjus. Erinevalt tavapärasest tähtajatust töösuhtest, kus töötaja võib lepingu põhjuseta lõpetada, saab ka töötaja tähtajalise töölepingu üles öelda vaid erakorraliselt. Seejuures lõpeb tähtajaline töösuhe tähtaja saabumisel alati. Isegi sellisel juhul, kui töötaja on rase või puhkusel, mis tavapäraselt piiraks töölepingu lõpetamist. Erisused esinevad ka koondamissituatsioonis. Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, st koondamisel, peab tööandja maksma töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Mõistagi tuleb arvestada, et lepingu ülesütlemist ei õigusta hooaja sees toimunud muutused, nagu näiteks kehv rannailm. Sellised muutused ei anna tööandjale ka õigust töötasu vähendamiseks. Niisamuti tuleb arvestada, et hooajatöö ei anna alust sõlmida kokkulepet, millega nähakse ette seadusega määratud tööaja piire ületav töö suvel, mille just kui kaaluks üles madala koormusega talveperiood.

Töölepingu sõlmimine alaealisega

Kõige sagedasemad hooajatöölised on alaealised. Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on alati vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek. Seejuures peavad sõlmitava töölepingu tingimused alati silmas pidama alaealise täpset vanust ja seda, kas tegemist on koolikohustuslasega. Alaealine on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Üldjuhul ei tohi tööandja tööle võtta alla 15-aastast ega koolikohustusliku alaealist.

Erandina võib sõlmida töölepingu 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega ning lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. 7–12-aastasel alaealisel on lubatud sellist kerget tööd teha seejuures vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. 13-aastase alaealisega võib töölepingu sõlmida ka põllumajandustööde ning kaubandus-, teenindus-, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavate abitööde tegemiseks. Alaealine töötaja tuleb samuti registreerida töötamise registris. 7-12 aastase puhul tuleb lisaks esitada Tööinspektsioonile täiendavat teavet alaealise ja tema töötingimuste kohta ning hankida tema tööle lubamiseks tööinspektori nõusolek.

Absoluutsed piirangud

Alaealise täpsest vanusest ja töökohast sõltumata kehtivad ka teatavad absoluutsed piirangud. Eelkõige ei tohi alaealist lubada tööle, mis ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab kõlblust või tervist või sisaldab ohte, millele alaealine ei pruugi oma vanusest tulenevalt õigesti reageerida. Seejuures on Vabariigi Valitsus kehtestanud tööde ja ohutegurite loetelu, millest tuleb alaealised eemal hoida. Täpsema ülevaate saamiseks vaata töölepingu seaduse § 7 lõiked 2 ja 3.

 

Töö- ja puhkeaeg

Alaealisega töölepingu sõlmimisel tuleb arvestada ka piirangutega tema töö- ja puhkeajale ning puhkusele. Kui 14-aastane alaealine, kes õpib kutseõppeasutuses, on praktikal, siis võib tema tööaeg olla 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Vähemalt 15-aastasel alaealisel võib samadel tingimustel olla tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Kui koolikohustuslik alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, siis võib tema tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega olla 3 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Koolivaheajal tohib koolikohustuslik alaealine töötada mitte rohkem kui poole vaheaja kestusest.

 

Alaealisel on pikema kui 4,5-tunnise töötamise korral ette nähtud vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Alaealisel ei ole oma tööaja osas töölepingu seaduse tähenduses iseseisvat otsustusvabadust. Koolikohustuslik alaealine ja mittekoolikohustuslik 15-17 aastane alaealine ei või teha tööd vahemikus õhtul kella kaheksast hommikul kella kuueni. Alaealine ei või teha tööd ka vahetult enne koolipäeva algust. Tühine on alaealisega sõlmitud ületunnitöö kokkulepe. Alaealise põhipuhkus on 35 kalendripäeva ja koolikohustuslikul alaealisel on alati õigus nõuda põhipuhkust koolivaheajal.

 

Hooajatöö välismaalastega

Palgates hooajatööliseks välismaalase, tuleb esmalt vaadata, millise riigi kodanikuga on tegu. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikke tuleb kohelda Eesti kodanikega võrdselt nii töölepingu- kui töötingimusi puudutavates küsimustes. Seega neile kehtib tavapärane töölepinguseaduse regulatsioon. Kolmandate riikide kodanikele kohaldub aga lisaks ka veel välismaalaste seadus, mis sätestab küll võimaluse välismaalase palkamiseks hooajatöötajana, ent näeb seejuures ette ka mitmeid täiendavaid kohustusi.

 

Kolmandate riikide kodanikest välismaalaste töötamine peab olema registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis, kusjuures hooajatöötajana saab välismaalast registreerida vaid teatud tegevusaladel, mille täpse loetelu on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega. Loetellu kuuluvad muuhulgas taime- ja loomakasvatus, metsamajandus, majutus ning toidu-joogi serveerimine. Kindlasti peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks õiguslik alus, näiteks viisa, viisavaba viibimisõigus või elamisluba. Välismaalasest hooajatöötaja võib Eestis töötada kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul. Välismaalasest hooajatöötajale ei tule seejuures maksta keskmist brutopalka nagu tuleks maksta välismaalasest töötajale üldreegli kohaselt.

 

Välismaalase majutus Eestis viibimise ajal peab olema tagatud õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavas eluruumis või majutusettevõttes. Hooajatöötaja majutuse võib korraldada tööandja, kuid sellisel juhul ei tohi majutuse maksumus olla ülemäära suur ega ebaproportsionaalne võrreldes töötaja tasuga. Samuti pole lubatud majutuse maksumust maha arvata töötasust.