Kooselulepingu lõppemine võib (aga ei pruugi) anda elukaaslasele varalise nõudeõiguse. Kooselu registreerimisel valivad elukaaslased ühiselt oma kooselule kohalduva varasuhte. Valikud on täpselt samad, mis abiellumisel:

  • varaühisus,
  • vara juurdekasvu tasaarvestus või
  • varalahususe liik

Elukaaslased saavad ka kooselu registreerimisel või registreeritud kooselu jooksul sõlmida varalepingu, et teha eraldi kokkuleppeid mõne konkreetse eseme suhtes (näiteks varaühisuse puhul arvata mingi konkreetne ese lahusvaraks või vastupidi). Samuti saavad elukaaslased soovi korral enda varasuhte liiki hiljem muuta.

Varasuhteliikide erisused

Varaühisus

Varaühisus tähendab, et registreeritud kooselu jooksul omandatud esemed ja muud varalised õigused lähevad elukaaslaste ühisomandisse (ehk tekib ühisvara). Varaühisuse alla ei kuulu elukaaslaste isiklikud tarbeesemed (näiteks hambaharjad või riided), enne kooselu registreerimist omandatud esemed, elukaaslasele kingitud või pärandatud esemed/õigused, lahusvaraga omandatud esemed ning pensionifondide osakud, pensioni investeerimiskontol olev raha ega selle eest soetatud finantsvara.

 

Kui kooseluleping lõppeb, tuleb kooselu jooksul moodustatud ühisvara (ja seda vara koormavad kohustused) elukaaslaste vahel ära jagada. Ühisvara puhul eeldatakse, et vara tuleb jagada elukaaslaste vahel võrdselt. Kui on olemas varaleping, siis tuleb vara jagamisel sellest lähtuda (ehk kaldutakse ühisvara võrdsuse eeldusest kõrvale vastavalt lepingule). Kõige lihtsam, kiirem ja soodsam viis vara jagamiseks on elukaaslaste omavaheline kokkulepe. Kui elukaaslased mingil põhjusel kokkulepet ei suuda saavutada, saab esitada kohtule taotluse ühisvara jagamiseks. Soovitatav on kaaluda kohtusse pöördumist nö viimase õlekõrrena. Seda eriti olukorras, milles vara on vähe või tegemist on väiksema väärtusega varaga. Kohtuvaidluse korral tuleb iga eseme kohta eraldi tõendada, et tegemist on ühisvara hulka kuuluva esemega ning selle eseme väärtust (mis tekitab praktikas omajagu takistusi). Lisaks kaasnevad kohtuvaidlusega paratamatult kulud, mille kandmine ei pruugi alati olla majanduslikult mõistlik.

 

Vara juurdekasvu tasaarvestus

Vara juurdekasvu tasaarvestus tähendab lihtsustatud öeldes, et registreeritud kooselu lõpus peab kummagi elukaaslase vara suurenemine olema võrdne. Sellise võrdsuse saavutamiseks peab registreeritud kooselu jooksul rohkem vara omandanud elukaaslane maksma teisele rahalist hüvitist.

 

Näide

 

Elukaaslased A ja B olid aasta aega registreeritud kooselus. A omandas kooselu jooksul vara, mille väärtus oli 10 000 eurot, ja B omandas kooselu jooksul vara, mille väärtus oli 30 000 eurot. Järelikult B vara juurdekasv oli kooselu jooksul 20 000 eurot suurem kui A oma. Eelkirjeldatud varalise ebavõrdsuse korrigeerimiseks tehakse tasaarvestus. B peab andma A-le 10 000 eurot. Siis omandasid A ja B mõlemad kooselu jooksul 20 000 eurot. Sarnaselt ühisvara varasuhte lõpetamisele on ka sellise varasuhte puhul mõistlik võimalusel omavahel kokkuleppele saada.

 

Lahusvara varasuhe

Lahusvara varasuhe tähendab, et elukaaslased ei omanda registreeritud kooselu jooksul ühist omandit (välja arvatud juhul, kui selles eraldi kokku lepitakse näiteks abieluvaralepinguga või kinnisasja omandamisel notaris). Sel juhul ei teki endistel elukaaslastel kooselulepingu lõppemisel teineteise suhtes varalisi nõudeid.

 

Advokaadi soovitus

Teoorias võivad kõik valikus olevad varasuhte liigid näida võrdlemisi arusaadavad ja lihtsalt hoomatavad. Siiski tuleb arvestada, et iga juhtum sisaldab vähemal või rohkemal määral ainulaadseid üksikasju, mis võivad mõjutada õiguslikke tagajärgi. Seetõttu on oluline juba varasuhte liigi valimisel kaaluda enda juhtumiga seonduvaid faktilisi asjaolusid (näiteks kas pooled on majanduslikult enam-vähem võrdsed, kas ja mil määral pooled sõltuvad teineteisest majanduslikult, kui tugev on pooltevaheline usaldus jms). Juriidilisest seisukohast on alati mõistlik kahtluse korral pigem ennast ja enda vara kindlustada ning proovida vältida tulevikus tekkivaid vaidlusi. Teadliku valiku tegemiseks on soovitatav enne suurte varaliste otsuste tegemist konsulteerida neutraalse õigusteadmisi omava isikuga.

 

 

Artikkel avaldati 4. juulil 2023. a finants- ja õigusajakirja RUP rubriigis MEISTRI ERI