Riigikohtu hiljutise otsusega sai õiglase lõpplahendi üks meie büroo kõige esimestest kaasustest, milles nõudsime Politseilt kliendi väärikuse alandamise ja kliendilt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Vaidlus sai alguse juba 2013. aastal, kui meie poole pöördus klient, kelle Politsei oli toimetanud kainestusmajja kainenema otse oma kodust, oma lapselapse sünnipäevalt. Kui siinkohal võiks arvata, et ju oli isik tarbinud liiga palju alkoholi ning muutunud endale või teistele ohtlikuks, siis tegelikkuses ei saaks selline arutlus olla tõest enam kaugemal. Koosviibimine perekeskis lõppes hoopiski seetõttu, et Politsei hinnangul olevat isik varasemalt samal õhtul viibinud purjus peaga autoroolis. Vaatamata asjaolule, et Politseil puudusid kirjeldatud kahtlustuse paikapidavuse kohta mis tahes tõendid, allutati isik nimetatud ettekäändel oma koduhoovis siiski joobeseisundi tuvastamise protseduurile. Seejärel ja sõltumata sellest, et isikul ei tuvastatud joobeseisundit, tuvastati siiski asjaolu, et isik ei ole päris kaine. Viimane andis Politsei hinnangul aga piisava aluse selleks, et isik teise linna toimetada ja kainenema paigutada.

Kirjeldatud lugu, mis võib tunduda niigi uskumatuna, muutus aga veelgi raskemini usutavaks. Sõltumata süütuse presumptsioonist ja asjaolust, et väidetav purjus peaga autoroolis viibimine ei leidnud mitte kunagi kinnitust, sest seda isegi ei proovitud kinnitada, hoidis Politsei ka kohtumenetluse vältel au sees positsiooni, mille kohaselt isik ikkagi viibis purjus peaga autoroolis ja pani seega toime väärteo, mille uurimise raames oli tema kainenema toimetamine igati põhjendatud. Ja kuigi isiku kainenema toimetamine on seaduse järgi selgesõnaliselt üksnes haldusmenetluse toiming, mis allub üksnes halduskohtu kontrollile, toetas Tallinna Halduskohus siiski Politseid ja asus seisukohale, et tegemist oli ikkagi väärteomenetluse toiminguga, mille õiguspärasuse hindamine ei ole halduskohtu pädevuses. 

Tallinna Halduskohtu otsus, millega jäeti Politsei tegevuse kohta esitatud kaebus täielikult rahuldamata, leidis seejärel üksmeelset kinnitust ka Tallinna Ringkonnakohtust. Viimase kolmeliikmeline halduskolleegium lisas veel sedagi, et ka Politsei tegevuse sisulise hindamise korral ei saaks Politseile mitte midagi ette heita. Seda põhjusel, et isiku kinnipidamine toimub alati piiratud informatsiooni tingimustes, mille käigus saab arvesse võtta eelkõige isiku käitumist ning selles väljenduvaid hoiakuid. Kuivõrd antud juhul isik ei tunnistanud purjus peaga autoroolis viibimist ega näidanud üles mingisugust kahetsust, siis oli kohtu hinnangul Politseil ka piisav alus arvamaks, et isik võib jätkata samalaadsete süütegude tegude toimepanemist, mistõttu oli tema kinnipidamine igati õiguspärane. 

Riigikohus õnneks tühistas siiski mõlemad madalama astme kohtuotsused ning asus seisukohale, et Politsei tegevus oli taunitav. Riigikohus kinnitas, et isiku kainenema toimetamine on haldusmenetluse toiming, ja kuivõrd antud juhul ei kujutanud isik mitte kellelegi vahetut ohtu ega olnud isegi joobeseisundis, siis oli tema kainenema toimetamine, sh veel kodust teise linna, selgelt õigusvastane. Riigikohtu hinnagul puudub alus kahelda asjaolus, et õigusvastane vabaduse piiramine toob kaasa mittevaralise kahju tekkimise. Samuti puudub Riigikohtu hinnangul alus kahelda ka selles, et Politsei tegevus oli süüline. Seetõttu mõistis Riigikohus Politseilt välja kahjuhüvitise summas 400 eurot ning menetluskulud summas 750 eurot. Kahjuhüvitise ulatuse määramisel märkis Riigikohus kergendava asjaoluna, et isik paigutati kainenema lühikeseks ajaks. 

 

Riigikohtu otsuse terviktekstiga on võimalik tutuvda Riigikohtu kodulehel, lahendi nr 3-3-1-54-15.