Öörahu: millal see kehtib ja mida teha, kui naaber lärmab?

Kell on pool üksteist õhtul ja seina tagant kostab naabri muusika. Kas naaber rikub öörahu? „Öörahu algab kell 23“ ja „nädalavahetusel ei tohi remonti teha“ on kaks levinud arusaama, mida seadus tegelikult ei kinnita. Korrakaitseseaduse (KorS) järgi algab öörahu üldjuhul juba kell 22 ja remondi tegemise kohta kehtivad teistsugused reeglid. Selles artiklis selgitame, millal öörahu kehtib, mida loetakse öörahu rikkumiseks ja mida teha lärmaka naabriga.

Millal öörahu kehtib?

Levinud arvamus, et öörahu algab kella 23-st, pärineb tõenäoliselt varasematest kohalikest eeskirjadest. Näiteks Tallinna 2005. aasta avaliku korra eeskiri keelas öörahu häirida kella 23-st kuni 7-ni. Nüüd on aga kehtivad öörahu kellaajad sätestatud korrakaitseseaduses, seega tuleb lähtuda nendest.

Öörahu reeglid on kirjas KorS §-s 56. Kodus, näiteks korteris või eramajas, ei tohi järgmistel kellaaegadel tekitada kestvat või korduvat müra ega valgusefekte, mis teisi oluliselt häirivad:

1. kella 22.00-st kuni 6.00-ni
2. puhkepäevale eelneval ööl (reedel vastu laupäeva ja laupäeval vastu pühapäeva)
   kella 00.00-st kuni 7.00-ni.

Avalikus kohas, näiteks tänaval või pargis, on oluliselt häiriva müra ja valgusefektide tekitamine keelatud kellaajast sõltumata.

Oluline on seejuures teada, et keeld ei kehti müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud:

1. päästetööde ja alarmsõidukite poolt;
2. ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari või 24. juunit;
3. kohaliku omavalitsuse loa alusel.

Seega võib tööpäeval naabruses toimuv kontsert olla omavalitsuse loaga lubatud ka pärast kella 22.

Mida loetakse öörahu rikkumiseks?

Öörahu ei tähenda automaatselt täielikku vaikust. Rikkumisega on tegemist siis, kui müra on kestev või korduv ja teist isikut oluliselt häiriv.

Häirivust ei hinnata kõige tundlikuma naabri, vaid keskmise objektiivse inimese seisukohast. Järelikult ei ole ühekordne mööbli lohistamine, ukse paukumine või koera haugatus üldjuhul öörahu rikkumine. Rikkumine võib aga olla tunde kestev muusika, haukuv koer või kodukino bassid. Kohus on lugenud öörahu rikkumiseks ka olukorda, kus naabriteni kostub pikalt kestev trampimine ja valjuhäälne rääkimine.

Mida teha, kui naaber öörahu rikub?

Kui naabri pidu on kestnud tunde, tekib kiusatus kohe politseisse helistada. Soovitame siiski alustada leebemalt:

1. Rääkige naabriga. Paljud ei tea, kui hästi nende tekitatav heli teisteni kostab. Rahulik vestlus lahendab sageli probleemi ja näitab hiljem, et olete püüdnud asja ise lahendada.
2. Teavitage korteriühistut või üürileandjat. Korteriomanik vastutab ka oma pereliikmete, üürnike ja teiste korteri kasutajate käitumise eest (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 4). Samuti võib korteriühistu ametlik pöördumine olla rikkujale mõjusam.
3. Teavitage politseid. Kui öörahu on alanud, müra kestab ja vestlus ei ole aidanud, siis teavitage olukorrast politseid.

Öörahu rikkumine on väärtegu, mille eest karistatakse karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi rahatrahvi või arestiga. Riigikohus on oma lahendi 4-16-6493 punktis 8.2 selgitanud, et karistada saab ka korteris toimuva öörahu rikkumise eest, sest selle mõju ulatub teiste inimesteni ja seega avaliku korrani.  

Kas nädalavahetusel võib remonti teha?

Levinud on arusaam, et keelatud on remondi tegemine nädalavahetusel, sest siis tahavad inimesed oma kodudes töönädalast puhata. Korrakaitseseaduse öörahu reegel kehtib eluruumis aga üksnes eelnimetatud kellaaegadel. Üldist riiklikku remondikeeldu nädalavahetusel seadus samuti ette ei näe.

See aga ei tähenda, et remontimisega võib seetõttu piiramatult müra tekitada. Kortermajas ei tohi naabreid häirida rohkem, kui tavapärase elamisega paratamatult kaasneb (KrtS § 31 lg 1 p 1). Tavapärast elumüra peavad naabrid aga taluma.

Remontimine kuulub korteri tavapärase kasutamise alla, kuid see peab olema mõistlik. Autori hinnangul on paar nädalat päevast remontimist üldjuhul talutav. Kuid tunde kestev vali müra igal nädalavahetusel või hilisõhtuti ei pruugi seda enam olla.

Praktiline soovitus: Enne remondi alustamist tasub üle vaadata korteriühistu põhikiri ja kodukord, kus võivad olla remonditööde tegemise ajad juba kokku lepitud. Samuti on hea mõte naabreid remondist ette teavitada ja võimalusel teha kõige mürarikkamad tööd tavapärasel tööajal, kui kodudes on kõige vähem inimesi.

Kui öörahu rikkumise probleem ei lõpe

Kui naaber rikub öörahu korduvalt ja politsei väljakutsed ei ole aidanud, saab kasutada ka tsiviilõiguslikke abinõusid. 

1. Rikkumise lõpetamise nõue. Naaber ei pea taluma sellist müra, mis ületab korteri tavalise kasutamise piire. Korteriomanik võib nõuda, et korterit kasutataks seaduse, kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Sama nõude saab esitada ka korteriühistu (KrtS § 30 lg 2 ja lg 4). Seega teavita olukorrast kindlasti oma korteriühistut, kellel on ressurssi ja võimalusi probleemiga tegelemiseks. 
2. Korteri võõrandamise nõudmine. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi või häirib oluliselt teiste korterite kasutamist, võivad teised korteriomanikud teatud eeldustel nõuda häälteenamusega rikkuja korteri võõrandamist (KrtS § 32 lg 1). Kui ta ei võõranda korterit kolme kuu jooksul, otsustab võõrandamise kohus (KrtS § 33 lg 1). Tegemist on erandliku ja viimase abinõuga, kuid seadus on sellise võimaluse siiski ette näinud.

Oluline on koguda võimalikult palju tõendeid, et rikkumiste hilisem tõendamine oleks lihtsam. Soovitame koguda ja talletada mh järgmisi andmeid:

1. mürapäevik – kuupäev, kellaaeg, kestus ja müra iseloom;
2. helisalvestised müra kestuse ja iseloomu tõendamiseks;
3. teiste naabrite ütlused, kirjavahetus korteriühistu meililistis, sõnumid rikkujaga;
4. info politsei väljakutsete kohta.

Kokkuvõtteks

Eestis kehtib öörahu üldjuhul kella 22-st 6-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00-st 7-ni. Rikkumiseks loetakse kestvat või korduvat ning oluliselt häirivat müra. Päevasel ajal ja nädalavahetustel on üldjuhul lubatud remontida, kuid ka sellel on mõistlikkuse piirid. Kui naaber teistega ei arvesta ja rikkumised püsivad, ulatuvad võimalused politsei kaasamisest kuni tsiviilõiguslike abinõueteni.

Kui teie naabrivaidlus on jõudnud punkti, kus lihtsalt vestlemisest enam ei piisa, siis võtke meiega ühendust – aitame hinnata teie olukorda ja edasisi võimalusi.