Märgiline lahend erakonna liikme õiguste kaitseks

Tallinna ringkonnakohus tegi 19. novembril 2025 tsiviilasjas nr 2-19-13086 lõpliku otsuse, millega jõustus Eesti kohtupraktikas märgiline lahend: riigikogus esindatud erakonna kõrgeima organi, s.o kongressi, otsused tunnistati lõplikult tühisteks.

Üle kuue aasta kestnud menetlus lõppes hageja Indrek Särje täieliku võiduga: kõik kolm vaidlustatud otsuste rühma – erakonnast väljaarvamise otsus, ringkonna üldkoosoleku õigustühiseks tunnistamise otsus ning erakonna EKRE 2019. aasta kongressil juhtorganite valimise otsused – on jõustunud lahendite kohaselt kas kehtetud või tühised. 

Lahend on huvipakkuv mitmes õiguslikus küsimuses: mil määral on erakonna juhatus seotud põhikirjasiseste menetlusnõuetega, kas erakonna keskjuhatusel on pädevus sekkuda ringkonna siseasjadesse ning kuidas tuleb eristada juriidilise isiku organi otsuse tühisust ja kehtetuks tunnistamist.

Asjaolud ja menetluskäik 

Kaasus sai alguse 11. mail 2019, mil EKRE Tartu linna ringkonna üldkoosolek valis hageja Indrek Särje ringkonna esimeheks 59 häälega (järgmine kandidaat sai 15 häält). Ühtlasi valiti ta delegaadiks ja kandidaadiks 9. juunil 2019 toimuvale erakonna kongressile. Kõnealusel kongressil kandideeris Indrek Särg EKRE juhatusse.

28. mail 2019 võttis EKRE juhatus vastu kaks omavahel seotud otsust: arvas Indrek Särje erakonnast välja põhikirja punktide 6.4.1, 6.4.2, 6.4.4 ja 6.4.5 alusel ning kuulutas 11. mail 2019 Tartu ringkonna üldkoosoleku „õigustühiseks”. Sellega välistati hageja võimalus kuuluda erakonna juhatusse. Kõnealused otsused tehti hageja selja taga, s.t hagejat ei kuulatud juhatuse koosolekul ära, samuti ei küsitud hageja väljaarvamise kohta erakonna aukohtu ega Tartu ringkonna juhatuse arvamust.

6. juunil 2019 saatis erakonna juhatus Tartu ringkonna uue delegaatide nimekirja, millest olid välja jäetud kaheksa nõuetekohaselt valitud delegaati (sh hageja) ning kuhu olid lisatud isikud, keda üldkoosolek delegaatideks ei valinud. Osa neist ei olnud üldkoosolekul üldse viibinud. Selle muudetud koosseisuga 9. juunil 2019 toimunud kongressil valiti erakonna esimeheks Mart Helme, aseesimeesteks Martin Helme, Henn Põlluaas ja Jaak Madison ning kinnitati juhatus, volikogu ja revisjonikomisjon.

Harju Maakohus rahuldas 18. detsembri 2024 otsusega hagi täies ulatuses ja tuvastas kõigi kolme vaidlustatud otsuste rühma tühisuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19. novembri 2025 EKRE apellatsioonkaebuse osaliselt: juhatuse 28. mai 2019 otsuste tühisuse tuvastamine asendati nende kehtetuks tunnistamisega, kongressi otsuste tühisus jäi aga jõusse. Menetluskulud jäid EKRE kanda. Riigikohtusse kaebust ei esitatud ning otsus on jõustunud.

Aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamuse kohustuslikkus 

EKRE põhikirja punkti 6.3 teine lause sätestab, et liikme karistamise otsustab juhatus, arvestades võimaluse korral aukohtu ja ringkonna juhatuse ettepanekuid; punkt 12.7.7 lisab, et juhatus otsustab väljaarvamise, kuulanud selle olemasolul eelnevalt ära aukohtu ja/või ringkonna juhatuse arvamuse. Kostja tõlgendas neid sätteid selliselt, et juhatusel on kohustus arvestada üksnes nende arvamustega, mis on talle iseseisvalt edastatud, kuid põhikirjast ei tulene arvamuste kogumise kohustust. Kuna erakonna aukohus ja Tartu ringkonna juhatus arvamust ei avaldanud, ei olnud kostja hinnangul ka millegagi arvestada.

Mõlemad kohtud lükkasid selle tõlgenduse tagasi. Maakohus leidis: „Vastupidise tõlgenduse kohaselt sõltuks aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamuse olemasolu ja arvestamine juhatuse suvast ning see muudaks põhikirja punktid 6.3 ja 12.7.7 sisutühjaks.“

Ringkonnakohus täpsustas: „Põhikirja punktis 6.3 märgitud „võimaluse korral” ja punktis 12.7.7 märgitud „selle olemasolul” ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul seda, et kui erakonnal on aukohus ja ringkonnal on juhatus olemas, siis saaks nad jätta ära kuulamata. /…/

Erakonnast välja arvamise puhul on tegemist äärmiselt intensiivselt erakonna liikme õigusi puudutava otsusega, mistõttu ei tohi seda teha kergekäeliselt.“ Tõlgendust toetab põhikirja punkti 2.5 lähimuspõhimõte ning asjaolu, et üle 10 000 liikmega erakonnas ei saa keskjuhatus üksinda olla pädev iga väljaarvamise sisulist põhjendatust hindama.

Seda tõlgendust toetab põhikirja punktis 2.5 sätestatud lähimuspõhimõte ning asjaolu, et üle 10 000 liikmega erakonnas ei saa keskjuhatus üksinda olla pädev hindama iga väljaarvamise sisulist põhjendatust.

Kaasus on praktiliselt oluline kõigile, kes koostavad mittetulundusühingute ja erakondade põhikirju. Sõnastused nagu „võimaluse korral“ ja „selle olemasolul“ ei muuda menetlusnõuet diskretsiooniliseks ega anna juhatusele õigust menetlusnõudeid omal äranägemisel eirata.

Ärakuulamisõigus kui ühinguõiguse hea tava 

Maakohus käsitles eraldi küsimust, kas hageja ärakuulamata jätmine on iseseisev tühisuse alus. Kohus tugines õiguskantsleri 16. juuni 2017 analüüsile, mille kohaselt kuulub isiku õigus olla enne teda puudutava otsuse langetamist ära kuulatud ühinguõiguse heade tavade hulka. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tava omakorda tsiviilõiguse allikas. „Kohtu hinnangul on erakonnast liikme väljaarvamise puhul tegemist liiget kõige intensiivsemalt riivava otsusega,“ märkis maakohus.

Kostja tugines argumendile, et hageja sai sõna 11. mai 2019. aasta ringkonna üldkoosolekul, kus Martin Helme talle etteheiteid tegi. Maakohus seda ei aktsepteerinud, sest ärakuulamine ei olnud päevakorrapunkt, üldkoosolekul puudus pädevus väljaarvamist otsustada ning hagejale ei olnud arusaadav, et tegemist on tema ärakuulamisega väljaarvamise küsimuses.

Ärakuulamisõiguse teostamiseks ei saa pidada diskussiooni või debatti, mida väljaarvatud liige on pidanud mõnel varasemal erakonna organi koosolekul hoopis teistes küsimustes. Liikme ärakuulamine peab toimuma konkreetsete väljaarvamise aluste kohta, andes talle enne aega ettevalmistuseks ning selge teadmise, et tegemist on tema ärakuulamisega.

Ringkonnakohus seda iseseisvat alust enam ei analüüsinud, sest ühest tuvastatud rikkumisest, s.o aukohtu ja ringkonna juhatuse arvamuse küsimata jätmisest, piisas kehtetuks tunnistamiseks. Sellele vaatamata jääb maakohtu seisukoht ärakuulamisõiguse osas õigusalases diskussioonis oluliseks viitepunktiks.

Juhatuse pädevuse piirid 

Kaasuse õiguslikult keerukam pool puudutab juhatuse pädevust kuulutada Tartu ringkonna üldkoosolek „õigustühiseks“. Kostja tugines mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikele 1 ja põhikirja punktile 12.1 ning väitis, et erakonna toimimise eest vastutava organina on juhatusel kohustus sekkuda, kui ringkonna juhtimises esineb tema arvates olulisi vigu.

Mõlemad kohtud lükkasid pädevusargumendi resoluutselt tagasi. Põhikirja punkti 9.13 alusel on ringkonna üldkoosolek pädev otsustama kõiki ringkonna erakonnatöö küsimusi; punktide 9.8 ja 10.3 alusel valivad delegaate kongressile ringkonnad, mitte erakonna juhatus. Juhatuse pädevus on määratletud põhikirja punktis 12.7, sealhulgas ei ole õigust otsustada erakonna teiste organite otsuste kehtivuse üle. Pealegi tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 teisest lausest, et organi otsuse tühisust saab tuvastada üksnes kohus.

Ringkonnakohus pööras eraldi tähelepanu põhikirja punktis 2.5 sätestatud lähimuspõhimõttele: „Lähimuspõhimõte tähendab, et otsused võetakse vastu võimalikult madalal haldus- ja poliitilisel tasandil. /…/ Seega on kostja rajatud toimima põhimõttel, mille kohaselt võetakse iga piirkonda puudutavad otsused vastu piirkonna tasandil ning kõrgema juhtkonna sekkumine on viidud miinimumini.“ Erakonna igapäevase toimimise tagamise üldine pädevus ei loo erivolitusi ringkonna sisedemokraatiasse sekkumiseks.

Tühisuse ja kehtetuks tunnistamise piir 

Ringkonnakohtu otsuse kõige õpetlikum osa on tühisuse ja kehtetuks tunnistamise piiri täpsustamine. Kohus jaotas vaidlustatud otsused kahte rühma olenevalt sellest, milline on hageja õiguslik suhe vaidlustatud otsusega.

Ringkonnakohus tuvastas juhatuse 28. mai 2019 kahe otsuse puhul põhikirja rikkumise: väljaarvamise otsus rikkus põhikirja punkte 6.3 ja 12.7.7 ning Tartu ringkonna üldkoosoleku „õigustühiseks“ tunnistamise otsus põhikirja punkte 9.8, 9.13 ja 10.3. Mittetulundusühingute seaduse § 24¹ lõige 1 ei näe põhikirja rikkumise korral ette otsuse tühisust. Hageja osalemisõigust juhatuse koosolekul ei rikutud, sest juhatuse koosolekul saavad osaleda üksnes juhatuse liikmed ja hageja nende hulka ei kuulu.

Kohus ei tuvastanud ka vastuolu heade kommetega. Viidates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustele nr 3-2-1-92-08 ja nr 2-16-19017, leidis kohus, et soov arvata ühingu liige ühingust välja ei ole iseenesest heade kommetega vastuolus. Seega kuulub üksnes põhikirja rikkumine mittetulundusühingute seaduse § 24 lõigete 1 ja 7 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 koosmõjus kehtetuks tunnistamise regulatsiooni alla.

Kongressi 9. juuni 2019 otsuste puhul oli olukord põhimõtteliselt erinev. Hageja oli kehtivalt valitud kongressi delegaat, kelle osalemisõigust rikuti. „Kokkukutsumise korra rikkumiseks on ühingu liikme osalemisõiguse rikkumine,“ sõnastas ringkonnakohus. „Õigustühisuse otsuse tõttu ei kutsutud hagejat kongressile, millega rikuti hageja suhtes kongressi kokkukutsumise korda.“

See on mittetulundusühingute seaduse § 24¹ lõike 1 alusel iseseisev tühisuse alus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-76-14 tuginedes leidsid mõlemad kohtud, et osalemisõiguse rikkumine tingib kongressi otsuste tühisuse.

Kohtulik kontroll erakondade siseelu üle

Tsiviilasi nr 2-19-13086 on märgilise tähendusega lahend Eesti erakondade siseelu kohtuliku kontrolli ulatuse küsimuses. Esiteks kinnitab see, et erakonna põhikiri on liikme suhtes kohtulikult kaitstav akt ning et liikme suhtes on siduvad ka sellised sisemenetluslikud nõuded nagu aukohtu või ringkonna juhatuse arvamuse küsimine.

Teiseks kehtestab lahend selge põhimõtte, et erakonna keskjuhatus ei saa enda võimu kindlustamiseks omavoliliselt sekkuda ringkonna otsustusprotsessi ega vahetada delegaate. Kolmandaks näitab kongressi otsuste tühisuse tuvastamine, et Eesti ühinguõiguses on aktsepteeritud menetlusvigade doominoefekt: üks põhikirjavastane otsus võib muuta õigusvastaseks ka sellele järgnenud organiotsused.

Käesolev artikkel ilmus 29. mail 2026. a finants- ja õigusajakirjas RUP