Kõik, mida pead teadma automaksust

Järgmise aasta 1. jaanuarist jõustub mootorsõidukimaksu seadus, mis puudutab mootorsõidukite omanikke ja ka vastutavaid kasutajaid. Seaduse kohaselt hakkab mootorsõidukimaks koosnema kahest osast – aastamaksust ja registreerimistasust.

Seaduse seletuskirja kohaselt on maksu eesmärk suunata uue sõiduki soetaja tegema keskkonnasäästlikum valik ning et vanad sõidukid saaksid lõpuni tarbitud. Samuti on maks suunatud sellele, et mootorsõidukid, mis on pikaks ajaks seisma jäänud ja reostavad keskkonda saaksid nõuetekohaselt utiliseeritud.

 

Mootorsõiduki aastamaks

 

Aastamaks on iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt tasutav maks, mille tasub mootorsõidukiomanik Maksu- ja Tolliametile. Juhul kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud, tasub maksu sõiduki vastutav kasutaja. Mootorsõidukimaksu seaduse kohaselt tuleb tasuda aastamaksust kahes osas – pool sellest 15. juuniks ning teine pool 15. detsembriks.

Automaksu arvutamise aluseks on liiklusregistris leitavad sõiduki andmed. Aastamaksu määra summa koosneb sisepõlemismootoriga ja hübriidautodel baasosast, CO₂ eriheite osast ja täismassi osast. Baasosa on 50 eurot. CO₂ eriheite osa liidetakse WLTP-meetodil või NEDC-meetodil saadud andmete põhjal. CO₂ heite g/km kogus korrutatakse vastava vahemiku kordajaga. Sõidukite puhul, millel puudub liiklusregistris CO₂ näitaja, määratakse maksustamise referentsväärtus, mis põhineb teistel liiklusregistrist kättesaadavatel andmetel. See arvutatakse järgmise valemiga: 0,29 × mootori võimsus (kW) + 0,07 × tühimass (kg) + 4,92 × vanus (a) + parameetri väärtus vastavalt kütuse liigile (vajadusel). Sõiduautole, mille täismass ületab 2000 kilogrammi või hübriidautole, millel on väline laadimisvõimalus ja mille täismass on üle 2200 kilogrammi, lisatakse iga ületava kilogrammi kohta 0,4 eurot kuni summani 400 eurot.

Veoautode, mille täismass on kuni 3500 kilogrammi, maksumäär koosneb baasosast, mis on 50 eurot ning CO₂ eriheite osast, mis liidetakse WLTP-meetodil või NEDC-meetodil saadud andmete põhjal CO₂ kogusele vastava kordajaga.

Saadud maksumäära summa, millest on lahutatud baasosa, korrutatakse sõiduki vanusele vastava koefitsiendiga, mis jääb vahemikku 0,92-0. Vanusekoefitsient ei rakendu vähem kui viis aastat vanadele sõidukitele. Näiteks sõiduk, mille esmasest registreerimisest on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt viis aastat, korrutatakse kordajaga 0,92. Sõiduki vanusest sõltuva kordajaga korrutamine tagab väiksema tasu vähem väärtuslikele ja vanematele autodele. Sõidukimaksu seletuskirjas on välja toodud, et sellise arvutuse kohaselt on näiteks 10 aasta vanuse sõiduki mediaan-aastamaks 167 eurot ehk 14 eurot kuus.

 

Näide:

2020. aasta Audi A6

Täismassiga 2425 kg

CO₂ näitaja WLTP-meetodil on 162 g/km

Baasosa	50 eurot
CO2 eriheite osa 118-150g= 3 eurot 151-200g= 3,5 eurot	(33 × 3) + (12 × 3,5)= 141 eurot
Massiosa 2000 kg ületav iga kg korrutatakse 0,4 euroga	425 × 0,4= 170 eurot
Vanusekordaja 2025. aastal on auto 5 aastat vana, seega saab CO2 osa ja massiosa korrutada 0,92 kordajaga	(141 + 170) × 0,92= 286,12 eurot
Kokku	50 + 286,12= 336,12 eurot

 

Täiselektriautode aastamaks koosneb baasosast, mis on 50 eurot ning massiosast. Elektriautod, mille täismass ületab 2400-kilogrammist täismassi, lisatakse iga ületava kilogrammi kohta 0,4 eurot kuni summani 400 eurot. Täiselektriliste veoautode aastamaks koosneb ainult 30 euro suurusest baasosast.

Mootorratta, ratastraktori ja maastikusõiduki (ATV-de ja UTV-de) aastamaksu arvutamisel võetakse arvesse sõiduki vanust ja mootorsõiduki töömahu suurust. Vastavalt sellele jääb nende sõidukite aastamaks vahemikku 0-90 eurot.

 

Mootorsõiduki registreerimistasu

 

Erinevalt aastamaksust kohaldub registreerimistasu vaid sõiduautodele ja kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautodele. Registreerimistasu tuleb tasuda Transpordiametile ning selle suurus jääb keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest.

Registreerimistasu puhul saab eristada mootorsõidukeid, mis registreeritakse esmakordselt (alates 01. jaanuarist 2025) ja neid, mis on juba Eesti liiklusregistrisse kantud. Selleks, et sõiduautode ja kaubikute esmasel registreerimisel tehtaks registreerimiskanne, tuleb tasuda registreerimistasu. Sõiduautodelt ja kaubikutelt, mis on juba Eesti liiklusregistrisse registreeritud, tuleb tasuda registreerimistasu sõiduki esimesel omanikuvahetusel.

Registreerimistasu kohustust ei teki olukorras, kus liisinguvõtja, kes on eelnevalt olnud sõiduki vastutav kasutaja saab liisingulepingu lõppemisel sõiduki omanikuks. Samuti ka siis, kui isik on sõiduki omanikuks saanud pärimise teel. Sellisel juhul tuleb tasu maksta järgmise omanikuvahetuse korral uuel sõiduki omanikul.

Registreerimistasu koosneb samal põhimõttel nagu aastamaks – baasosast, CO₂ eriheite osast ja massiosast. Sõiduautodel on baasosa 150 eurot ning veoautodel 300 eurot. CO₂ eriheite osas toimub arvutamine sarnaselt aastamaksuga, aga kordajate väärtused on võrreldes aastamaksuga suuremad. CO₂ osakaal on maksustamisel suurem, et soodustada vähemsaastavate autode ostmist. Samuti massiosa arvutamine käib sarnaselt aastamaksu omaga, aga iga ületatud kilo eest tuleb tasuda 2 eurot kuni summani 2000 eurot. Sarnaselt aastamaksule korrutatakse saadud summa, mis ei sisalda baassummat, vanusest sõltuva kordajaga, mis jääb vahemikku 0,87-0,05. Erinevalt aastamaksust rakendub vanusekoefitsient alates ühe aasta vanustele sõidukitele.

 

Näide:

2020. aasta Audi A6

Täismassiga 2425 kg

CO₂ näitaja WLTP-meetodil on 162 g/km

Baasosa	150 eurot
CO2 eriheite osa 1-117g= 5 eurot 118-150g= 10 eurot 151-200g= 30 eurot	(117 × 5) + (33 × 10) + (12 × 30)= 1275 eurot
Massiosa 2000 kg ületav iga kg korrutatakse 2 euroga	425 × 2= 850 eurot
Vanusekordaja 2025. aastal on auto 5 aastat vana, seega saab CO2 osa ja massiosa korrutada 0,48 kordajaga	(1275 + 850) × 0,48= 1020 eurot
Kokku	150 + 1020= 1170 eurot

 

Täiselektriautode registreerimistasu koosneb 150 euro suurusest baasosast ja massiosast. Kui auto ületab 2400-kilogrammist täismassi, lisatakse iga ületava kilogrammi kohta 2 eurot kuni summani 2200 eurot. Elektrilise veoauto registreerimistasu on 200 eurot. Viimaks tuleb märkida, et registreerimistasu suurust tõstetakse 2028. aastal ning 2031. aastal.

Kuigi aastamaksu tasumist haldab Maksu- ja Tolliametile ning registreerimistasu Transpordiamet, laekuvad mõlemad riigieelarvesse. Saadud tulu kasutatakse vastavalt riigieelarve seadusele avalike teenuste rahastamiseks.

 

Kõnealune artikkel ilmus ajakirja RUP oktoobriväljaandes (2024). Autoriks on Advokaadibüroo Lepmets & Nõges jurist Laura Liset Keerov.