Ettevõte kahtlustatavana – mida peab juhatus teadma ja kuidas ettevõtet kaitsta?

Kriminaalmenetlus ei puuduta alati üksnes füüsilisi isikuid. Eestis saab kuriteos kahtlustatavaks olla ka juriidiline isik ehk äriühing ise. Ettevõtte jaoks võib selline olukord tähendada märksa enamat kui võimalikku rahalist karistust: kriminaalmenetlusega võivad kaasneda mh läbiotsimised, vara arestimine, häired igapäevases äritegevuses ning probleemid suhetes pankade ja äripartneritega.

Kriminaalmenetluse alustamine ei tähenda siiski, et ettevõte oleks kuriteos süüdi. Ka juriidilisest isikust kahtlustatava suhtes kehtib süütuse presumptsioon ning ettevõttel on õigus ennast menetluses kaitsta. Selgitame, millal ettevõte kuriteo eest vastutab ja mida peaks juhatus tegema, kui ettevõte satub kahtlustatavana kriminaalmenetlusse.

Millal saab ettevõte kuriteo eest vastutada?

Karistusseadustiku (KarS) § 14 kohaselt saab juriidilist isikut karistada üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Ettevõtte vastutus ei teki automaatselt sellest, et tema tegevusega seoses on toime pandud kuritegu.

Juriidilise isiku vastutus võib kõne alla tulla, kui teo on ettevõtte huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud ettevõtte organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Teatud tingimustel võib vastutuse aluseks olla ka muu isiku tegevus, kui see toimus eelnimetatud isikute korraldusel või sai võimalikuks juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. Kui ettevõttel on seadusest tulenev kohustus tegutseda, võib ta vastutada ka tegevusetuse eest.

Oluline on ka teo toimepanemise aeg. Ettevõtte vastutuse alused laienesid 1. novembril 2023. Enne seda toime pandud tegude puhul tuleb lähtuda varasemast, kitsamast vastutusmudelist.

Riigikohus selgitas uue regulatsiooni sisu 15. aprilli 2026. aasta määruses nr 1-25-4382/18, mis puudutas hooldekodus aset leidnud väidetavaid väärkohtlemisi. Vaidluse all oli kriminaalmenetluse alustamata jätmine, mistõttu kohus ei otsustanud hooldekodu pidaja süü üle, vaid selgitas, millal ei saa ettevõtte vastutust eos välistada. Kohus rõhutas, et ettevõtte kriminaalvastutus võib tekkida ka siis, kui kuriteo paneb toime töötaja ettevõtte õiguslikke kohustusi rikkudes ning see saab võimalikuks ettevõtte puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. Seejuures ei ole tingimata vajalik, et mõni juhatuse liige või juhtivtöötaja oleks ise kuriteo toime pannud. Ettevõte ei vabane vastutusest üksnes põhjusel, et juhtkond rikkumistest ei teadnud.

Puudulikku töökorraldust ja järelevalvet hinnatakse muu hulgas valdkonnale kehtestatud nõuete ning korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse alusel. Riigikohus tõi võimalike puudustena välja näiteks töötajate vähesuse, juhendamata töötajate kasutamise ja ebapiisava järelevalve. Samas ei piisa vastutuseks üksnes sellest, et ettevõtte töökorraldus oleks võinud olla parem. Tuvastada tuleb konkreetse kuriteokoosseisu tunnused ning seos organisatsiooniliste puuduste ja kuriteo vahel – nn õigusvastasusseos. Teisisõnu tuleb hinnata, kas nõuetekohase töökorralduse ja järelevalve korral oleks kuritegu jäänud toime panemata.

Ettevõtte kriminaalvastutus ei eelda ega välista teo toime pannud füüsilise isiku vastutust. Seetõttu võib sama sündmusega seoses toimuda kriminaalmenetlus nii äriühingu kui ka näiteks selle juhatuse liikme suhtes.

Millised õigused on ettevõttel kahtlustatavana?

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 34 kohaselt on ka juriidilisest isikust kahtlustataval muu hulgas õigus teada kahtlustuse sisu, anda ütlusi või keelduda nende andmisest, kasutada kaitsja abi, esitada tõendeid ning taotlusi ja kaebusi.

Ettevõte osaleb kriminaalmenetluses esindaja kaudu. KrMS § 36 kohaselt võib selleks olla seaduslik esindaja, seadusliku esindaja volitatud töötaja, pankrotihaldur või lepinguline esindaja. Seejuures on juriidilise isiku nimel ütluste andmise õigus aga üksnes seaduslikul esindajal või pankrotihalduril.

Praktikas tuleb juhatusel otsustada, kes ettevõtet menetluses esindab. Kaitsepositsiooni tasub kujundada juba kohtueelses menetluses, mitte alles kohtus.

Ettevõtte ja juhatuse liikme huvid ei pruugi kattuda

Menetluse alguses tuleb hinnata ka võimalikku huvide konflikti. Kui uurimisasutus kahtlustab, et juhatuse liige pani toime kuriteo, millest ettevõte sai kasu, võivad nende kaitsepositsioonid erineda.

Juhatuse liige võib soovida rõhutada, et tegutses ettevõtte huvides või ettevõttes väljakujunenud praktika kohaselt. Ettevõtte jaoks võib aga olla oluline näidata, et etteheidetav tegevus ei olnud talle õiguslikult omistatav või et puuduvad muud juriidilise isiku vastutuse eeldused.

Huvid ei ole alati vastuolus, kuid võimalikku vastuolu tuleb hinnata enne ühise kaitsepositsiooni kujundamist.

KrMS § 42 lg 3 järgi võib ühel kaitsjal olla mitu kaitsealust üksnes juhul, kui nende huvid ei ole vastuolus. Seetõttu ei pruugi ettevõtte ja juhatuse liikme esindamine sama advokaadi poolt olla igas olukorras võimalik või otstarbekas.

Ettevõtte kaitse peab lähtuma ettevõtte enda õigustest ja huvidest, mitte automaatselt tema juhatuse liikme isiklikust kaitsepositsioonist.

Mida peaks juhatus tegema kriminaalmenetluse alguses?

Kui ettevõte saab teada, et teda kahtlustatakse kuriteos, on oluline tegutseda läbimõeldult juba menetluse esimestest etappidest. Juhatus peaks tähelepanu pöörama eelkõige järgmisele.

1. Selgitage välja kahtlustuse sisu ja ettevõtte menetluslik olukord. Esmalt tuleb kindlaks teha, milles ettevõtet kahtlustatakse, millised asjaolud on teada ning milliseid menetlustoiminguid on juba tehtud või kavandatakse. See võimaldab hinnata ettevõtte õiguslikke riske ja kavandada edasisi samme.

2. Korraldage ettevõtte kaitse ja hinnake võimalikke huvide konflikte. Kaasake kaitsja võimalikult varakult. Kui kahtlustatav on ka juhatuse liige või töötaja, hinnake eespool kirjeldatud huvide konflikti ja eraldi kaitsja vajadust.

3. Säilitage kaitseks vajalikud dokumendid ja andmed. Kahtlustatavana ei ole ettevõte kohustatud menetlusele kaasa aitama ega enda vastu tõendeid koguma. Küll aga on ettevõtte enda huvides, et dokumendid, kirjavahetus ja elektroonilised andmed säiliksid, sest need võivad olla vajalikud kaitsepositsiooni kujundamiseks ja ettevõtte kasuks rääkivate asjaolude tõendamiseks. Asjakohane teave tasub koondada ja anda üle kaitsjale. Arvestada tuleb ka sellega, et dokumentide säilitamise kohustus võib tuleneda teistest seadustest, näiteks raamatupidamise seadusest.

4. Korraldage suhtlus uurimisasutusega. Määrake kindlaks, kes ettevõtte nimel menetlejaga suhtleb ja kuidas toimub teabevahetus. See aitab vältida koordineerimata või vastuoluliste selgituste andmist. Samal ajal on töötajatel ja juhatuse liikmetel iseseisvad menetluslikud õigused ning ettevõte ei tohi mõjutada nende ütluste sisu ega takistada õiguspärast uurimist.

5. Hinnake menetluse võimalikku mõju äritegevusele. Juba menetluse alguses tuleks läbi mõelda, kas võimalik läbiotsimine, dokumentide või töövahendite äravõtmine või vara arestimine võib takistada ettevõtte igapäevast tegevust. Vajaduse korral tuleb koos kaitsjaga hinnata võimalusi ettevõtte tegevuse jätkumise tagamiseks ja ebaproportsionaalsete piirangute vaidlustamiseks.

Läbiotsimine ja vara arestimine

Ettevõtte ruumides võidakse teha läbiotsimine ning ära võtta dokumente, andmekandjaid ja elektroonilisi andmeid. Samuti võib prokuratuur taotleda ettevõtte vara, sealhulgas pangakontol oleva raha arestimist, et tagada näiteks võimalik konfiskeerimine või kahju hüvitamine.

Kriminaalmenetluse olemasolu ei tähenda siiski, et menetleja võiks ettevõtte vara piiranguteta arestida. Üldjuhul on läbiotsimiseks ja vara arestimiseks vaja kohtu luba ning piirang peab olema proportsionaalne. Vajaduse korral saab vaidlustada nii vara arestimist kui ka läbiotsimise seaduslikkust. Kohtu vara arestimise määruse peale saab esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, mistõttu tuleb tegutseda kiiresti.

Kuidas mõjutab kriminaalmenetlus ettevõtte äritegevust?

Ettevõtte jaoks võivad tekkida probleemid suhetes pankade, finantseerijate, klientide ja lepingupartneritega. Teatud tegevusvaldkondades võib kriminaalmenetlus või hilisem süüdimõistmine mõjutada ka tegevuslubade, hangetel osalemise või muude nõuete täitmisega seotud küsimusi.

Kriminaalmenetluse alustamine ei too automaatselt kaasa ettevõtte tegevusloa kaotamist, lepingute lõppemist ega riigihangetest kõrvaldamist. Konkreetne mõju sõltub kohaldatavatest õigusnormidest, lepingutingimustest ja juhtumi asjaoludest.

Seetõttu peaks ettevõtte kaitse hõlmama lisaks kriminaalõiguslikule poolele ka võimalike äriliste tagajärgede hindamist. Vajaduse korral tuleb läbi mõelda, kuidas suhelda lepingupartnerite ja töötajatega, millist teavet on kohustuslik avaldada ning kuidas vältida põhjendamatut mainekahju.

Kokkuvõte

Ettevõtte sattumine kriminaalmenetlusse on olukord, mis nõuab juhatuselt läbimõeldud tegutsemist. Lisaks võimalikule kriminaalvastutusele tuleb arvestada menetluse mõjuga ettevõtte varale, juhtimisele, ärisuhetele ja mainele.

Kõige olulisem on mõista, et ettevõtte kriminaalvastutus ei ole automaatne ning ettevõttel on kahtlustatavana iseseisvad menetluslikud õigused. Nende õiguste kasutamiseks ei pea ootama eeluurimise lõppemist või kohtumenetluse algust. Sõltuvalt asjaoludest võib olla võimalik vaidlustada ettevõtte õigusi piiravaid menetlustoiminguid, taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist või saavutada muu ettevõtte huve arvestav menetluslik lahendus.

Kui teie ettevõtte suhtes on alustatud kriminaalmenetlust või kahtlustate, et see võib juhtuda, võtke ühendust Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kriminaalõiguse meeskonnaga. Varajane ja läbimõeldud kaitse aitab hinnata õiguslikke riske, vältida menetluslikke eksimusi ja kaitsta ettevõtte huve kogu menetluse vältel.