Meie büroo vandeadvokaat Ott Lepmets selgitas Delfile, kas üürniku ja üürileandja lepingusse kirjutatud kokkulepe remondifondi tasaarvelduse kohta kehtiks ka hiljem esile kerkida võivate vaidluste korral. Asi on nimelt selles, et eluruumi üürnikuga päris kõiges ikkagi kokku leppida ei saa.
Võlaõigusseaduse järgi on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
Kui üürileandja sätestab üürilepingus üürnikule kohustuse tasuda kommunaalarves näidatud read, mille maksmise kohustus viimasel seaduse kohaselt puudub, ja üürnik saab selle võrra soodsama kuuüürimakse, on sellise kokkuleppe seaduspärasus tõlgendamise küsimus. Kui see konkreetne punkt paneb inimesele kohustuse maksta midagi, mida ta seaduse järgi maksma ei pea, siis on see isiku kahjuks kõrvalekalduv. See, et üürnikule tema kahjuks kõrvalekalduva tingimusega nõustumise eest ka „präänikut" pakutakse, sisu ei muuda.
Täpne vastus võimaliku üürileandja ja üürniku vahelise vaidluse korral sõltub alati konkreetsetest asjaoludest. Tuleb vaadata ka lepingut kui tervikut ning selle valguses hinnata, kas see konkreetne punkt lepingus paneb üürniku kehvemasse positsiooni, kui seda teeb seadus.
Loe täismahus artiklit Delfi rubriigist "Ekspert selgitab". Avaldatud 9. septembril 2016. a.